Keda ristiti Piiblis kaks korda? (6 eepilist tõde, mida teada)

Kui palju sa mõistad ristimisest? Miks on see kristlaste jaoks oluline pühitsus või sakrament? Mida tähendab ristimine? Kes peaks end ristima? Kas on olukord, kus inimene peaks end kaks korda ristima? Mida ütleb Piibel selle kohta? Miks mõned inimesed Piiblis end kaks korda ristisid? Võtame lahti, mida Jumala Sõna ütleb ristimise kohta.

Mis on ristimine?

Kreeka sõna baptizo, mida kasutatakse Uues Testamendis, tähendab "kastmist, uputamist või sukeldumist". Ristimine on kiriku määrus - midagi, mida meie Issand Jeesus käskis teha.

• "Seepärast minge ja tehke kõik rahvad jüngriteks, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel" (Matteuse 28:19).

Kui me oleme oma patud kahetsenud ja jõudnud usku Jeesusesse Kristusesse, siis väljendab ristimine meie uut ühinemist Jeesusega Tema surma, matmise ja ülestõusmisega. Vee alla minek Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel sümboliseerib, et me oleme koos Kristusega maetud, puhastatud oma pattudest ja äratatud uueks eluks. Me oleme sündinud uuesti uueks inimeseks Kristuses ega ole enam patu orjad.

• "Kas te ei tea, et me kõik, kes me oleme ristitud Kristuse Jeesusesse, oleme ristitud tema surma? Seepärast oleme me koos temaga maetud ristimise kaudu surma, et nagu Kristus on Isa kirkuse läbi surnuist üles äratatud, nii ka meie käiksime uues elus. Sest kui me oleme temaga ühinenud tema surma sarnasuses, siis kindlasti oleme me ka sellesTema ülestõusmise sarnasus, teades seda, et meie vana mina on koos temaga risti löödud, et meie patu ihu saaks ära kaotatud, et me ei oleksime enam patu orjad; sest kes on surnud, on patust vabastatud." (Roomlastele 6:3-7).

Mitte tegelik vee alla minek ei ühenda meid Kristusega - seda teeb meie usk Jeesusesse Püha Vaimu kaudu. Kuid veeristumine on sümboolne akt, mis näitab, mis on meiega vaimselt juhtunud. Näiteks sõrmus ei ole see, mis abielupaar pulmas abiellub. Seda teevad tõotused Jumala ja inimese ees. Kuid sõrmus sümboliseerib mehe ja naise vahel sõlmitud lepingut.

Milline on ristimise tähtsus?

Ristimine on oluline, sest Jeesus on seda käskinud. Esimesed usklikud Uues Testamendis praktiseerisid seda kõik ja kirik on seda praktiseerinud viimase kahe tuhande aasta jooksul.

Kui apostel Peetrus kuulutas oma esimest jutlust nelipüha päeval pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, oli rahvas, kes seda kuulas, südamesse torgatud.

"Mida me teeme?" küsisid nad.

Peetrus vastas: "Tehke meeleparandus ja laske igaüks teist ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andeksandmiseks; siis saate te Püha Vaimu andi." (Apostlite teod 2:37-38).

Kui me paneme oma usu Jeesusesse Kristusesse päästmiseks, muutub Tema füüsiline surm meie vaimseks surmaks patule, mässule ja uskmatusele. Tema ülestõusmisest saab meie vaimne ülestõusmine surmast. (See on ka lubadus meie füüsilisest ülestõusmisest, kui Ta tuleb tagasi). Me oleme "uuesti sündinud" uue identiteediga - Jumala lapsendatud pojad ja tütred. Meile antakse võimekus patule vastu seista ja elada usku.

Ristimine vees on pilt sellest, mis on meiega vaimselt juhtunud. See on avalik kuulutus meie otsusest uskuda Jeesusesse Kristusesse ja järgida teda.

Mida ütleb Piibel kahekordse ristimise kohta?

Piibel ütleb, et on üks ristimine:

• "Üks on üks ihu ja üks Vaim, nõnda nagu ka teie olete kutsutud ühes lootuses oma kutsumuses; üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõigi Isa, kes on kõigi üle ja kõigi kaudu ja kõigis." (Ef 4:4-6).

Piibel räägib aga ka kolmest ristimise liigist:

1. Ristimine meeleparanduse ristimine : seda tegi Ristija Johannes, valmistades teed Jeesuse tulekuks.

"Nagu on kirjutatud prohvet Jesaja kirjas: "Vaata, ma saadan oma käskjalga sinu ette, kes valmistab sulle tee." Hääl, mis hüüab kõrbes: "Valmistage Issandale tee, tehke talle sirged teed.

Ristija Johannes ilmus kõrbes ja kuulutas meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks. Inimesed läksid tema juurde kogu Jeruusalemmast ja Juudamaa maalt. Tunnistades oma patud, lasid nad end tema poolt Jordani jões ristida." (Mk 1:2-5).

• Päästmise ristimine: Uues Testamendis ristiti uued usklikud tavaliselt kohe pärast seda, kui nad uskusid Jeesusesse päästmiseks (Apostlite teod 2:41, Apostlite teod 8:12, 26-38, 9:15-18, 10:44-48, 16:14-15, 29-33, 18:8).
• Püha Vaimu ristimine: Ristija Johannes ütles: "Mis minusse puutub, siis ma ristin teid veega meeleparanduseks, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam, ja ma ei ole võimeline tema sandaalid ära võtma; ta ristib teid Püha Vaimuga ja tulega" (Matteuse 3:11).

See ristimine toimus esimese jüngrite rühmaga (umbes 120 inimest) varsti pärast Jeesuse taevasse tõusmist (Apostlite teod 2). Kui Filippus evangeliseeris Samaarias, uskusid inimesed Jeesusesse. Nad said küll veega ristitud, kuid Püha Vaimu ristimise said nad alles siis, kui Peetrus ja Johannes tulid ja palvetasid nende eest (Apostlite teod 8:5-17). Kui aga esimesed paganad tulid Issanda juurde, siis nadsaid kohe pärast kuulmist ja uskumist Püha Vaimu ristimise (Apostlite teod 10:44-46). See oli Peetrusele märguanne, et mittejuudid on võiks päästetud ja täidetud Püha Vaimuga, nii et ta ristis neid siis veega.

Keda ristiti Piiblis kaks korda?

Apostlite teod 19 jutustab, kuidas apostel Paulus tuli Efesosse, leidis mõned "jüngrid" ja küsis neilt, kas nad olid saanud Püha Vaimu, kui nad usku said.

"Me ei ole isegi kuulnud, et on olemas Püha Vaim," vastasid nad.

Paulus sai teada, et nad olid saanud Ristija Johannese ristimise. Nii selgitas ta: "Johannese ristimine oli meeleparanduse ristimine. Ta käskis inimestel uskuda sellesse, kes tuleb pärast teda, s.t Jeesusesse." Ta ütles inimestele, et nad peavad uskuma sellesse, kes tuleb pärast teda, s.t Jeesusesse.

Kui nad seda kuulsid, võtsid nad vastu päästmise ristimise Issandas Jeesuses. Siis pani Paulus neile käed peale ja nad ristiti Püha Vaimuga.

Nii et tegelikult said need mehed kolm ristimist, kaks vees: meeleparanduse ristimine, seejärel päästmise ristimine ja seejärel Püha Vaimu ristimine.

Mis juhtub, kui sind ristitakse kaks korda?

Kõik sõltub sellest, miks teid kaks korda ristitakse.

Paljudes kirikutes on kombeks ristida imikuid või pisikesi lapsi. Sellel on kirikutüübiti erinev tähendus. Katoliku kirik usub, et imikud on ristimise ajal päästetud ja Püha Vaim elab neis sel ajal. Presbüterlikud ja reformitud kirikud ristivad imikuid arusaamaga, et see on võrdsustatud ümberlõikamisega. Nad usuvad, et usklike lapsed onlepingulapsed ja ristimine tähistab seda, nagu ümberlõikamine tähistas Jumala lepingut Vana Testamendis. Nad usuvad tavaliselt, et kui lapsed jõuavad mõistmisikka, peavad nad ise tegema oma usuotsuse:

"Ainus erinevus, mis jääb, on väline tseremoonia, mis on selle vähim osa, peamine osa seisneb tõotuses ja tähistatavas. Seega võime järeldada, et kõik, mis kehtib ümberlõikamise kohta, kehtib ka ristimise kohta, välja arvatud alati erinevus nähtavas tseremoonias..." - John Calvin, Instituudid , 4. köide, 16. peatükk

Paljud inimesed, kes ristiti imikuna või väikelapsena, õpivad hiljem tundma Jeesust isiklikult kui oma Päästjat ja otsustavad end uuesti ristida. Esimene ristimine oli nende jaoks mõttetu. Kõik näited veega ristimise kohta päästmiseks Uues Testamendis olid pärast inimene otsustas uskuda Kristusesse. Selles ei ole midagi imikute või väikelaste ristimise kohta, kuigi mõned viitavad sellele, et Korneliuse pere (Apostlite teod 10) ja vangivalvuri pere (Apostlite teod 16:25-35) said ristitud, ja võib-olla olid seal ka imikud või väikelapsed.

Igal juhul, kui te olite liiga noor, et mõista oma ristimise tähendust, on täiesti vastuvõetav võtta vastu veeristimine, kui olete mõistnud evangeeliumi ja võtnud Kristuse vastu oma Issanda ja Päästjana.

Teised inimesed saavad päästetud ja ristitud, kuid siis langevad nad kogudusest eemale ja langevad patusse. Mingil hetkel teevad nad meeleparandust ja hakkavad taas Kristust järgima. Nad mõtlevad, kas nad peaksid end uuesti ristima. Kuid Johannese meeleparandusristimine ei olnud pidev asi. See oli mõeldud konkreetseks ajaks ajaloos, et valmistada inimeste südamed ette Jeesuse tulekuks. Päästeristimine peegeldab ühekordsetotsus uskuda Jeesusesse kui Issandasse ja Päästjasse. Sa ei saa päästetud rohkem kui üks kord, seega ei ole uskliku ristimise vastuvõtmisel teist korda mõtet.

Mõned kogudused nõuavad, et usklikud, kes tulevad teisest konfessioonist, lasevad end uuesti ristida, mis on kirikuga liitumise eeltingimus. Nad sunnivad neid uuesti ristima, kuigi nad said täiskasvanuna või teismelisena uskliku ristimise mõnes teises koguduses. See on vastuolus Uue Testamendi näidetega ja odavdab ristimise tähendust. Ristimine ei ole rituaal, et liituda uue kogudusega; see on pilt, mis oninimese ühekordne päästmine.

Kes peaks end ristima?

Igaüks, kes võtab Kristuse vastu oma Issanda ja Päästjana, peaks end võimalikult kiiresti ristima, tuginedes Apostlite tegude raamatus toodud mitmetele näidetele. Mõnedes kogudustes on paarinädalased kursused, et tagada ristimiskandidaatide selge arusaamine sellest sammust, mida nad astuvad, ja et katta põhilised õpetused uutele usklikele.

Kokkuvõte

Ristimine on väline ja avalik märk meie vastuvõtmisest Jumala perekonda. See ei päästa meid - see näitab meie päästmist. See näitab meie samastumist Jeesusega Tema surmas, matmises ja ülestõusmises.

Ja see on muide põhjus, miks Jeesus ristiti. Ta oli patuta ja ei vajanud meeleparandusristimist - tal polnud midagi, mida kahetseda. Ta ei vajanud päästeristimist - ta oli Päästja. Jeesuse ristimine aimas ette Tema ülimat armu ja mõistetamatu armastuse tegu, kui Ta ostis meie lunastuse oma surma ja ülestõusmisega. See oli Tema ülimalt tähtis kuulekuse tegu Jumala Isa vastu.