Kristlus Vs mormoonlus erinevused: (10 uskumuse arutelud)

Kuidas erineb mormoonlus kristlusest?

Mormoonid on ühed kõige lahkemad ja sõbralikumad inimesed, keda me võiksime tunda. Nende vaated perekonnale ja moraalile ei erine kaugeltki kristlaste omadest. Ja tõepoolest, nad nimetavad end kristlasteks.

Kas mormoonide ja kristlaste vahel on siis erinevusi selles, kuidas nad suhtuvad Jumalasse, Piiblisse, päästesse jne? Jah, on olulisi erinevusi. Ja selles artiklis toon välja mitmed neist.

Kristluse ajalugu

Kristlus, nagu me seda tänapäeval tunneme, ulatub tagasi 30ndate aastate keskpaigani pKr. Apostlite teod 2 kajastab nelipüha sündmusi ja Püha Vaimu tulekut, mis asustas apostliteks saanud jüngrid. Paljud teoloogid peavad seda kiriku sünniks. Kuigi võib ka väita, et kristluse juured ulatuvad tagasi inimkonna ajaloo algusesse, kuna Piibel (nii Vana kui ka Uus Testament) on sügavaltKristlik raamat.

Sellegipoolest oli kristlus 1. sajandi lõpuks pKr. hästi organiseeritud ja levis kiiresti kogu tuntud maailmas.

Mormoonluse ajalugu

Mormoonlus pärineb alles 19. sajandist m.a.j. Joseph Smith Jr. sündis 1805. aastal. Smith asutas hiljem selle, mida nüüd tuntakse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ehk mormoonide kiriku nime all.

Smith väidab, et kui ta oli 14-aastane, nägi ta nägemust, milles Jumal Isa õpetas talle, et kõik kirikud on valed. Kolm aastat hiljem külastas ingel nimega Moroni Smithi mitu korda. See viis selleni, et Smith leidis oma kodu lähedal metsas graveeritud kuldplaadid (mis tänapäeval ei ole säilinud), mis olid kirjutatud keeles, mida ta nimetas "reformitud egiptuse keeleks".

Väidetavalt tõlkis Smith need kuldplaadid inglise keelde ja see on see, mida nüüd tuntakse Mormoni Raamatuna. See trükiti alles 1830. aastal. Smith väidab, et 1829. aastal andis Johannes Ristija talle Aaroni preesterluse, millega Joseph Smith sai uue liikumise juhiks.

Mormoonide õpetus vs. kristlus - Jumala õpetus

Kristlus

Jumala õpetust nimetatakse traditsiooniliselt teoloogiaks. Piibel õpetab ja kristlased usuvad ühte Jumalasse - kes on taeva ja maa looja. Et Ta on suveräänne ja iseenesest eksisteeriv ning muutumatu (muutumatu) ja hea. Kristlased usuvad, et Jumal on kolmik. See tähendab, et Jumal on üks ja on igavesti olemas kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim.

Mormoonlus

Mormoonide vaated Jumalast on nende lühikese ajaloo jooksul olnud väga erinevad. Mormoonide juht Brigham Young õpetas algusaastatel, et Aadam oli Jeesuse vaimu isa ja et Aadam on Jumal. Tänapäeva mormoonid seda ei usu ja paljud on vaielnud selle üle, kas Brigham Youngist on õigesti aru saadud.

Mormoonid õpetavad aga vaieldamatult õpetust, mida nimetatakse igavikuliseks arenguks. Nad õpetavad, et Jumal oli kunagi inimene ja oli võimeline füüsiliselt surema, kuid Ta arenes edasi, et saada Jumalaks Isaks. Mormoonid õpetavad, et ka meie võime saada jumalaks.

Mormoonid usuvad, et jumalad, inglid, inimesed ja kuradid on kõik põhimõtteliselt samast ainest, kuid nad on lihtsalt eri kohtades igavikulises arengus.

Kristuse jumalikkus

Kristlus

Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, Kolmainsuse teine liige. Kui Jeesus sündis, siis "Sõna sai lihaks ja elas meie keskel." (Jh 1:14). Kristlased on seisukohal, et Kristus on eksisteerinud igavesti ja on tõeliselt Jumal. Kol 2:9 ütleb: Sest temas (Kristuses) elab kogu jumalikkuse täius ihuüksi.

Mormoonlus

Mormoonid väidavad, et Jeesus on küll olemas, kuid tema surmaeelne vorm ei olnud Jumalana. Pigem on Jeesus meie vanem vend suurest tähest, Kolobist. Mormoonid eitavad selgesõnaliselt (kui ka keeruliselt) Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust.

Kristlus ja mormoonlus - seisukohad Kolmainsuse kohta

Kristlus

Kristlased usuvad, et Jumal on kolm ühes ehk kolmik. Ta on üks Jumal, mis koosneb Isast, Pojast ja Pühast Vaimust. Seepärast ristivad kristlased Isa, Poja ja Püha Vaimu nimele (Matteuse 28:19).

Mormoonlus

Mormoonid peavad kolmainsusõpetust valeks ja paganlikuks arusaamaks. Mormoonid näevad jumalust sarnaselt kiriku "Esimese Presidentkonnaga". See tähendab, et nad näevad Isa kui Jumalat ning Jeesust ja Püha Vaimu kui presidendi kahte nõuandjat.

Joseph Smith mõistis 16. juunil 1844 (mõned päevad enne oma surma) peetud jutluses hukka piibelliku arusaama Jumalast. Ta ütles: "Paljud inimesed ütlevad, et on üks Jumal: Isa, Poeg ja Püha Vaim on ainult üks Jumal. Ma ütlen, et see on igatahes kummaline Jumal: kolm ühes ja üks kolmes!

"See on kummaline korraldus ... Kõik tahetakse kokku suruda ühte Jumalasse, vastavalt sektantlusele. See teeks suurima Jumala kogu maailmas. Ta oleks imeliselt suur Jumal - ta oleks hiiglane või koletis." (Tsitaat Õpetusest, lk 372).

Mormoonide ja kristlaste päästeuskumused

Kristlus

Evangeelsed kristlased usuvad, et päästmine on Jumala tasuta kingitus (Efeslastele 2:8-9); et inimene saab õigeks üksnes usu kaudu, mis põhineb Kristuse asenduslikul lepitusel ristil (Roomlastele 5:1-6). Lisaks õpetab Piibel, et kõik inimesed on patused ja võimetud ennast päästma (Roomlastele 1-3), ja seetõttu saab ainult Jumala vahendatud armu kaudu igaühe tagasi õigessesuhe Jumalaga.

Mormoonlus

Mormoonid peavad väga keerulist ja erinevat seisukohta päästmise kohta. Ühel tasandil usuvad mormoonid kõigi inimeste universaalsesse päästmisse Jeesuse Kristuse teo kaudu. Seda nimetatakse mormoonide kirjanduses sageli universaalseks või üldiseks päästmiseks.

Individuaalsel tasandil usuvad mormoonid, et päästmine saavutatakse "evangeeliumi kuuletumise" kaudu. See tähendab, et usu, meeleparanduse, ristimise, Püha Vaimu vastuvõtmise ja seejärel "sureliku katseaja" eduka läbimise kaudu, elades õigemeelselt. Koos võimaldab see neil edeneda oma igavikulises edenemises.

Püha Vaim

Kristlus

Kristlased on seisukohal, et Püha Vaim on Kolmainsuse kolmas isik ja sellisena on tal isiksus ja ta on igavesti olemas. Ta on ja on alati olnud Jumal.

Mormoonlus

Seevastu mormoonid väidavad, et Püha Vaim - keda nad alati nimetavad Püha Vaimuks - sai Jumalaks juba eelloodud ajal igavikulise arengu kaudu. Nad kinnitavad Püha Vaimu isiksust. Mormooni õpetaja Bruce McConkie eitas, et Püha Vaim võiks olla kõikjal olev (mormoonid eitavad, et ka Isa ja Poeg on kõikjal olev).

Lepitus

Kristlus

Kristlased leiavad, et lepitustöö oli Jumala armuline töö Kristuses, kes astus patuse inimese asemele ja võttis enda peale õiglase karistuse patu eest (2. Korintlastele 5:21 ja 1. Johannese 2:2). Kristuse töö ristil rahuldas Jumala õigluse ja võimaldas inimesel Jumalaga lepitada.

Mormoonlus

Mormoonidel on väga keeruline ja sageli muutuv arusaam lepitusest. 3. Nefi 8-9 (Mormoni raamat) õpetab, et Jeesus tõi ristiga surma ja hävingu ning et Tema ristisurm tähendas viha ja hävingut ajaloolistele linnadele nagu Mokum, Onihum jne. Mormoonid eitavad sõnaselgelt, et lepitus on päästmise aluseks.

Mormoonide vs. kristlik kirik

Kristlus

Kristlased usuvad, et kõik tõelised kristlased moodustavad tõelise kiriku. Teoloogid nimetavad seda reaalsust sageli universaalseks või nähtamatuks kirikuks. See on see, millele Paulus viitab 1. Korintlastele 1:2: koos kõigi nendega, kes igal pool kutsuvad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime.

Lisaks usuvad kristlased, et kohalik kogudus on rühm tõelisi kristlasi, kes on vabatahtlikult sõlminud lepingu, et teenida Jumalat kogudusena (nt Roomlastele 16:5).

Mormoonlus

Mormoonid on algusest peale tagasi lükanud kõik teised kirikud väljaspool mormoonide kirikut. Mitmel korral on mormoonide juhid ja õpetajad nimetanud kristlikku kirikut "kuradi kirikuks" või "jäleduse kirikuks" (vt näiteks 1. Nefi 14:9-10).

Tänapäeval on selline otsekohesus mormoonide väljaannetes harva näha. Ajalooliselt ja kanooniliselt (vastavalt mormoonide poolt pühaks peetavatele kirjutistele) on aga kristlik kirik just selline.

Elu pärast surma

Kristlus

Kristlased usuvad, et igaühe jaoks on elu pärast füüsilist surma. Kui need, kes on päästetud usu kaudu Kristusesse, surevad, lähevad nad ära, et olla koos Kristusega (Fil 1:23). Nad kõik elavad lõpuks koos Jumalaga uues taevas ja uuel maal. Need, kes hukkuvad oma patus, kannatavad igavest karistust, eemal Jumala ligiolust (2Tessalooniklastele 1:9).

Mormoonlus

Mormoonid peavad silmas nii igavest hukkamõistmist kui ka igavest elu, kuid nende seisukoht erineb kristlikust/piibellikust seisukohast. Inimene, kes kannatab igavese hukkamõistmise all, kaotab sisuliselt oma väärtegude ja truudusetuse tõttu igavese elu hüved (vt allpool kommentaare igavese edenemise kohta). Neil ei ole lubatud edeneda, et lõpuks jumalaks saada. Selle asemel "saavutavad nadkirkuse kuningriik", kuid mitte selline, kus on Jumal ja Kristus. (Vt Bruce McConkie "Mormon Doctrine", lk 235).

Need, kes saavutavad igavese elu, on kõlblikud igavikuliseks arenguks, jumalaks saamise protsessiks aja jooksul. Nii nagu Jumal-Isa edenes Jumalaks saamiseni, nii saavutavad ka nemad ise lõpuks jumaluse.

Inimesed

Kristlus

Kristlased usuvad, et inimene on loodud Jumala näo järgi. Iga inimene on osa Jumala plaanist ja tema elu (ja eksistents) algab juba eostamisel.

Mormoonlus

Mormoonid usuvad, et kõigil inimestel oli suremuse-eelne olemasolu. Samuti usuvad nad, et kõik inimesed sündisid vaimselt ühel planeedil Kolobi, suure tähe lähedal.

Piibel

Kristlus

Kristlased on seisukohal, et Piibel on ainus eksimatu autoriteet elu ja usu kohta.

Mormoonlus

Mormoonid, kuigi nad peavad Piiblit Pühakirja kaanoni osaks, lisavad sellele mitmeid mormoonide teoseid: Mormoni raamatut, Lepingulisi õpetusi ja Suure Hinna Pärlit. Kõiki neid tuleb tõlgendada koos ja neist saab selgeks Jumala tõeline õpetus. Mormoonid peavad ka kiriku ametisoleva presidendi eksimatust, vähemalt siis, kui ta tegutseb omaametlik õpetamine ja prohvetlik võimekus.

Kas mormoonid on kristlased?

Nagu eespool öeldud, on tõeline kristlane see, kes usub ainult Kristuse lõpetatud tööle (vt Efeslastele 2:1-10). See, mida Kristus on teinud, mitte inimese enda õiglus, teeb inimese Jumalale vastuvõetavaks (Fil 3:9). Inimene on kristlane ainult usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Inimene saab Jumala ees õigeks usu kaudu, mis põhineb Kristuse teol ristil (Roomlastele 5:1).

Mormoonid eitavad selgesõnaliselt seda tõde (vähemalt siis, kui nad on kooskõlas sellega, mida mormoonide kirik õpetab). Nende arusaam päästmisest on segu tegudest ja armust, kusjuures kõige suurem rõhk on pandud tegudele. Seega, kuigi nad on üldiselt väga head ja moraalsed inimesed, ei saa me mormoone nimetada kristlasteks kristluse piibellikus tähenduses.