Kui kaua Jeesus paastus? Miks ta paastus? (9 tõde)

Kui kaua Jeesus paastus? Miks ta paastus? (9 tõde)
Melvin Allen

Kas olete kunagi paastunud? Piiblis on palju juttu paastumisest, kuid seda teevad vähesed evangeelsed kristlased. Uurime Jeesuse paastu eeskuju - miks Ta seda tegi ja kui kaua. Mida Ta meile paastumisest õpetas? Miks on see iga kristlase jaoks oluline distsipliin? Kuidas paastumine tugevdab meie palvet? Kuidas me paastume? Uurime!

Miks Jeesus paastus 40 päeva?

Meie andmed Jeesuse paastu kohta leiame Matteuse 4:1-11, Markuse 1:12-13 ja Luuka 4:1-13. Vahetult enne seda oli Johannes Jeesust ristinud ja tema paast eelnes vahetult tema maise teenistuse algusele. Jeesus paastus, et valmistada end ette oma teenistuseks. Paast tõmbab inimese eemale toidust ja muudest maistest asjadest, mis segavad meie täielikku tähelepanu Jumalale. Jeesus ei jäänud lihtsalt ilma toiduta; taläks üksi kõrbesse, kus keskkond oli karm.

Küsimus oli selles, et keskenduda täielikult Jumalale ja suhelda Temaga, eirates samal ajal loodud mugavusi. Paastumine annab inimesele jõudu, sest ta ammutab jõudu Jumalast.

Jeesus ei ole kunagi pattu teinud, ometi kiusas Saatan teda paastu ajal patustama. Saatan meelitas Jeesust muutma kive leivaks. Ta teadis, et Jeesus oli näljas ja nõrk toidu puudusest. Kuid Jeesuse vastus (5. Moosese 8:3) toob välja ühe paastu põhjuse: "Inimene ei ela ainult leivast, vaid igast sõnast, mis Jumala suust tuleb." Kui me paastume, keskendume Jumala sõnast toitumisele ja mittefüüsiline toit."

Saatan kiusas ka Jeesust, et ta 1) paneks Jumala proovile ja 2) kummardaks Saatanat maailma kuningriikide eest. Jeesus pidas kiusatusele vastu, tsiteerides pühakirja. Paastumine tugevdab inimest võitluses patuga. Saatan arvas, et ta tabab Jeesuse nõrgemas seisundis, kus ta oleks haavatavam. Kuid paastust põhjustatud nõrkus ei tähenda nõrka meelt ja vaimu - hoopis vastupidi!

Milline on 40 päeva tähendus Piiblis?

Nelikümmend päeva on Piiblis korduv teema. 40 päeva kestis veeuputuse sadu. 40 päeva oli Mooses koos Jumalaga Siinai mäe tipus, kui Jumal andis talle kümme käsku ja ülejäänud seaduse. Piibel ütleb, et Mooses ei söönud ega joonud selle aja jooksul (2Moosese 34:28). Jumal andis Eelijale leiba ja vett, seejärel kõndis Eelija sellest toidust tugevdatuna 40 päeva ja ööd...kuni ta jõudis Hoorebile, Jumala mäele (1Kuningate 19:5-8). Jeesuse ülestõusmise ja taevasse tõusmise vahel möödus nelikümmend päeva (Apostlite teod 1:3).

Sageli peegeldavad 40 päeva katsumuse aega, mis lõpeb võidu ja eriliste õnnistustega.

Kas Jeesus tõesti paastus nelikümmend päeva? Kui Mooses paastus ja Eelija võib-olla paastus, siis pole põhjust arvata, et Jeesus ei paastunud. Arstid usuvad, et terve mees võib elada üks kuni kolm kuud ilma toiduta. Mõned inimesed, kes on pidanud näljastreiki, on elanud kuus kuni kaheksa nädalat[i].

Kas Jeesus jõi vett, kui ta 40 päeva paastus?

Piibel ei ütle, kas Jeesus jõi vett oma paastu ajal. Küll aga öeldakse, et Mooses ei joonud neljakümne päeva jooksul. Eelija ei pruukinud oma 40-päevase teekonna jooksul vett juua, kui ta ei leidnud oja. Eelija puhul tagas Jumal, et ta oli enne oma teekonda hästi hüdreeritud.

Mõned inimesed ütlevad, et kolm päeva on piir, mida inimene võib elada ilma veeta, sest enamik hospiitsipatsiente sureb kolme päeva jooksul pärast söömise ja joomise lõpetamist. Kuid hospiitsipatsiendid surevad niikuinii ning nad lõpetavad söömise ja joomise, sest nende keha lülitub välja. Enamik arste usub, et üks nädal on piir, mida saab elada ilma veeta, kuid seda ei saa kontrollida.Austrias elas 18-aastane noormees üle 18 päeva ilma toidu ja veeta, kui politsei pani ta kongi ja unustas ta.

Mida ütleb Jeesus paastumise kohta?

Esiteks eeldas Jeesus, et Tema järgijad paastuvad. Ta kasutas selliseid väljendeid nagu "kui te paastute" (Mt 6:16) ja "siis nad paastuvad" (Mt 9:15). Jeesus ei vihjanud kunagi, et paastumine oleks kristlastele vabatahtlik. Ta ootas seda.

Jeesus õpetas, et paastumine on midagi uskliku ja Jumala vahelist, mitte midagi, mida peab näitama, et tõestada oma vaimsust. Jeesus ütles, et Jumal näeb, mida sa teed, ja sa ei pea seda kõigile teistele edastama. See ei tohiks olla ilmne kellelegi peale Jumala (Mt 6:16-18).

Ristija Johannese jüngrid küsisid, miks Jeesuse jüngrid ei paastu. Jeesus ütles neile, et "peigmees" on nende juures - aeg, mil inimesed tähistavad. Jeesus ütles, et pärast tema võtmist paastuvad nad (Mt 9:14-15).

Kui jüngrid küsisid Jeesuselt, miks nad ei saa välja ajada deemonit, kes vaevas poissi krampidega, ütles Jeesus: "Selline ei lähe välja muidu kui palvega. ja paastumine ." (Mt 17:14-21, Mk 9:14-29) Mõned piibliversioonid jätavad välja sõnad "ja paastumine", sest seda ei ole kõigis olemasolevates käsikirjades. Üle 30 käsikirja. do sisaldavad paastu, kuid neli 4. sajandi käsikirja seda ei sisalda. See on Hieronymuse 4. sajandi tõlkes ladina keelde, mis tähendab, et kreekakeelsed käsikirjad, millest ta tõlkis, sisaldasid tõenäoliselt "paastu".

Jeesus paastus 40 päeva, enne kui ta võitles kuradi kiusatuste vastu ja valmistas end ette deemonite väljaajamise teenistuseks, seega teame, et paastul on vaimulikus sõjas oluline osa. Kui salm ütleb ainult: "Selline tuleb välja ainult palve abil", siis tundub, et see jääb lame. "Sellise" all määratleb Jeesus teatud tüüpi deemoni. Efeslastele 6:11-18 annab meile teada, et deemonite maailmas on auastmed.(valitsejad, võimud). Paastumine võib olla vajalik kõige võimsamate deemonite väljatõrjumiseks.

Miks me peaksime paastuma?

Esiteks seetõttu, et Jeesus, Ristija Johannese jüngrid, apostlid ja varajane kogudus jätsid eeskuju, mida järgida. Prohvetanna Anna veetis kõik oma päevad templis paastudes ja palvetades (Lk 2:37). Ta tundis ära, kes oli Jeesuslaps, kui ta teda nägi! Jeesus paastus enne oma teenistuse alustamist. Kui Antiookia kogudus Jumalat kummardas ja paastus, kutsus Jumal Pauluse ja Barnabase välja, etoma esimesel misjonireisil (Apostlite teod 13:2-3). Kui Barnabas ja Paulus määrasid selle misjonireisi ajal igas uues koguduses vanemaid, paastusid nad nende ametisse määramisel (Apostlite teod 14:23).

"Paastumine on selle maailma jaoks, selleks, et sirutada oma südant, et saada värsket õhku väljaspool valu ja häda meie ümber. Ja see on võitluseks meie sees oleva patu ja nõrkusega. Me väljendame oma rahulolematust oma patuse minaga ja meie igatsust rohkem Kristuse järele." (David Mathis, Soovides Jumalat )

Paastumine on meeleparanduse väljendamise viis, eriti jätkuva, hävitava patu pärast. 1. Saamueli 7. peatükis kahetsevad inimesed ebajumalate kummardamist ja prohvet Saamuel kutsus neid kokku, et nad astuksid paastu, et pöörata oma süda Issanda poole ja otsustada, et nad kummardavad ainult Teda. Saki kandmine oli leinamärk ja kui Joona jutlustas Ninivele, siis inimesed kahetsesid, kandes kotiriiet japaastumine (Joona 3). Kui Taaniel ajendas Jumala rahva eest, siis paastus ta ja kandis kotiriiet, kui ta tunnistas rahva patud (Taaniel 9).

Vanas Testamendis paastusid inimesed mitte ainult oma pattude, vaid ka surma leinates. Jabese-Gileadi rahvas paastus seitse päeva Sauli ja tema poja Joonatani pärast (1. Saamueli 31:13).

Paastumine saadab meie palveid Jumalalt. Enne kui Ester läks oma abikaasa, Pärsia kuninga juurde, et paluda juutide vabastamist kurjast Haamanist, palus ta juutidel koguneda ja paastuda kolm päeva söögist ja joogist: "Mina ja mu noored naised paastume samuti nagu teie. Siis ma lähen kuninga juurde, kuigi see on seadusega vastuolus, ja kui ma hukkun, siis hukkun." (Ester 4:16).

Kui kaua peaksime Piibli järgi paastuma?

Ei ole kindlat aega, kui kaua peab paastuma. Kui Taavet sai teate Sauli surmast, paastus ta koos oma meestega õhtuni (osalise päevani). Ester ja juudid paastusid kolm päeva. Taanielil oli paastuperiood, mis kestis vähem kui ühe päeva. Taaniel 9:3 ütles: "Ma pöördusin oma tähelepanu Issanda Jumala poole, et otsida teda palve ja palve abil, paastu, kotiriide ja tuhaga." Siis, salmis 21,ta ütleb: "Kui ma veel palvetasin, tuli Gabriel, see mees, keda ma olin näinud eelmises nägemuses, minu juurde kiirel lennul umbes õhtuse ohvri ajal." Gabriel ütles talle, et niipea kui Taaniel hakkas palvetama, "tuli vastus, ja ma olen tulnud sulle ütlema, sest sa oled väga väärtuslik." Ta ütles, et ta on väga väärtuslik.

Kuid Taanieli 10. peatükis ütles ta, et ta paastus kolm nädalat. Kuid see ei olnud täielik toidupaus: "Ma ei söönud rikkalikku toitu, liha ega vein ei läinud mu suhu, ja ma ei määrinud ennast õliga enne, kui kolm nädalat olid täis." (Taanieli 10:3).

Ja muidugi teame, et Mooses ja Jeesus (ja ilmselt ka Eelija) paastusid 40 päeva. Kui otsustate paastuda, otsige Jumala juhatust, kuidas ja kui kaua peaksite paastuma.

Muidugi peaksite arvestama ka võimalikke tervisehäireid (näiteks diabeeti) ning oma töö füüsilisi nõudeid ja muid kohustusi. Näiteks kui olete kogu päeva tööl jalul või teenite sõjaväes, võite paastuda ainult vabadel päevadel või pidada osalist paastu.

Kuidas paastuda Piibli järgi?

Piiblis on toodud mitmeid näiteid paastumise kohta:

  1. Täielik paastumine ilma toiduta
  2. Paastumine osa päevast (ühe või kahe toidukorra vahelejätmine).
  3. Osaline paastumine pikema aja jooksul: loobumine teatud toiduainetest, nagu liha, vein või rikkalikest toiduainetest (nagu magustoidud ja rämpstoidud).

Otsige Jumala juhatust, milline paastu tüüp on teie jaoks parim. Ravimite seisundid ja ravimid, mida tuleb võtta koos toiduga, võivad arvesse võtta. Oletame, et teil on diabeet ja te võtate insuliini või glipisiidi. Sellisel juhul ei tohiks te sööki vahele jätta, vaid võite oma sööki muuta, näiteks jätta välja liha ja/või magustoidud.

Võiksite kaaluda ka teatud tegevustest paastumist, et anda oma täielik tähelepanu palvele. Palvetage paastumise üle televisioonist, sotsiaalmeediast ja muust meelelahutusest.

Sa võid kasutada kõiki kolme paastu tüüpi, sõltuvalt sellest, kui aktiivne sa oled. Näiteks võid teha pühapäeval täieliku paastu ja nädala jooksul osalise paastu.

Piiblis on juttu ka individuaalsest paastumisest, nagu Anna või Taaniel, ja ühisest paastumisest koos teistega, nagu algkirikus või Esteri ja juutide puhul. Kaaluge paastumist ja palvetamist kogudusena või koos mõttekaaslastega teatud asjade pärast, nagu äratus!

Palve ja paastu jõud

Kui tunned, et oled oma elus valitsevate olukordade või riigis või maailmas toimuva ülekoormatud, on see strateegiline aeg paastuda ja palvetada. Enamikul meist on kasutamata vaimne jõud, sest me jätame paastumise hooletusse. Paastumine ja palve võivad muuta meie olukorda, purustada tugipunktid ning pöörata meie riigi ja maailma ümber.

Kui tunned end vaimselt tuimana ja Jumalast lahus, siis on ka see suurepärane aeg paastuda ja palvetada. Paastumine äratab su südame ja meele uuesti üles vaimsete asjade suhtes. Jumala Sõna elavneb, kui sa seda loed, ja su palveelu plahvatab. Mõnikord ei pruugi sa näha tulemusi samas kui paastumine, kuid kui paast lõpeb.

Kui alustad uut peatükki oma elus, näiteks uut teenistust, abielu, lapsevanemaks olemist, uut tööd - palvetamine ja paastumine on fantastiline viis, et alustada seda õigetel alustel. Seda tegi Jeesus! Kui tunned, et Jumalal on midagi uut, kuluta aega palvetamisele ja paastumisele, et olla tundlik Püha Vaimu juhtnööride suhtes.

Paastumise näited Piiblis

  1. Jesaja 58 rääkis Jumala rahva pettumusest, kui nad paastusid, aga midagi ei juhtunud: "Miks me oleme paastunud, aga Sina ei näe?".

Jumal juhtis tähelepanu sellele, et samal ajal, kui nad paastusid, rõhusid nad oma töölisi, tülitsesid ja lõid üksteist. Jumal selgitas, millist paastu ta tahtis näha:

"Eks see ole see paast, mille ma valin: vabastada kurjuse sidemed, lahti võtta ikke köied ja lasta rõhutud vabaks ning purustada iga ike?" "See on see paast, mille ma valin.

Kas ei ole see, et murra oma leiba koos näljase ja too kodutu vaene majja; kui sa näed alasti, siis katke teda, ja ära peida ennast oma liha eest?

Siis puhkeb su valgus nagu koidik, ja su taastumine tõuseb kiiresti, ja su õiglus läheb su ees; Issanda au on su tagalaks.

Siis sa hüüad, ja Issand vastab; sa hüüad abi, ja ta ütleb: "Siin ma olen."" (Js 58:6-9).

  1. Esra 8:21-23 räägib paastust, mille kirjamees Esra kuulutas välja, kui ta juhtis Jumala rahvast Babüloonia pagendusest tagasi Jeruusalemma.

"Siis ma kuulutasin seal Ahava jõe ääres välja paastu, et alandada end meie Jumala ees, et paluda Temalt turvalist reisi meile, meie lastele ja kogu meie varandusele... Nii me paastusime ja palusime oma Jumalat selle kohta, ja Ta rahuldas meie palve."

  1. Joona raamat räägib, kuidas Jumal saatis prohvet Joona Ninivesse jutlustama. Joona ei tahtnud minna, sest Ninive oli Assüüria pealinn, mis oli korduvalt rünnanud Iisraeli, sooritades julmi julmusi. Kolm päeva vaala kõhus veensid Joonat kuuletuma Jumalale. Ta läks Ninivesse ja jutlustas ning kuningas kutsus kogu linna paastu:

"Ärgu inimene ega loom, karja ega kari üldse midagi maitsegu. Nad ei tohi süüa ega juua. Peale selle, nii inimene kui ka loom katku kotiriietega ja igaüks hüüdku tõsiselt Jumala poole. Igaüks pöördugu oma kurjadest teedest ja vägivallast oma käes. Kes teab, võib-olla Jumal pöördub ja leebub, võib-olla ta pöördub oma ägedast vihast, et me ei hukkuks." (Joona 3:7-9).

Vaata ka: 25 kasulikku Piibli värssi valesüüdistuste kohta

Jumal kuulas ja säästis Niineve, kui ta nägi nende siirast meeleparandust ja paastumist.

Kokkuvõte

Tema raamatus Nälg Jumala järele, John Piper ütleb:

"Jumala vastu nälja suurim vaenlane ei ole mürk, vaid õunakook. Mitte kurjade pidusöök ei tuhmi meie isu taeva järele, vaid lõputu napsutamine maailma laua taga. Mitte X-kategooria video, vaid triviaalsuse priimus, mida me igal õhtul sisse joome... Jumala vastu armastuse suurim vastane ei ole tema vaenlased, vaid tema kingitused. Ja kõige surmavam isu ei ole temakurja mürki, vaid lihtsate maiste naudingute pärast. Sest kui need asendavad isu Jumala enda järele, on ebajumalateenistus vaevumärgatav ja peaaegu parandamatu."

Vaata ka: 50 tähtsat piiblisalmi edu kohta (Edukaks olemine)

Jeesus ja varakirik tegid selgeks, et paastumine on osa normaalsest kristlusest. Kuid me oleme muutunud nii sõltuvaks mugavusest ja enese hellitamisest, et peame paastumist sageli imelikuks või millekski minevikku kuuluvaks. Paastumine on oluline vaimne distsipliin, kui me tõesti tahame keskenduda Jumalale, puhastada end patust, mis meid tagasi hoiab, ja näha elavnemist oma elus, kogudustes ja rahvuses.

//www.medicalnewstoday.com/articles/how-long-can-you-go-without-food#how-long

//www.desiringgod.org/books/a-hunger-for-god




Melvin Allen
Melvin Allen
Melvin Allen on kirglik jumalasõna uskuja ja pühendunud piibliõpilane. Omades enam kui 10-aastast kogemust erinevates teenistustes teenides, on Melvin hakanud sügavalt hindama Pühakirja muutvat jõudu igapäevaelus. Tal on mainekas kristliku kolledži bakalaureusekraad teoloogias ja praegu omandab ta magistrikraadi piibliuuringutes. Autori ja blogijana on Melvini missioon aidata inimestel Pühakirja paremini mõista ja rakendada ajatuid tõdesid oma igapäevaelus. Kui ta ei kirjuta, naudib Melvin perega aega veetmist, uute kohtade avastamist ja ühiskondlikku tööd.