Sisukord
Islam tundub paljudele kristlastele mõistetamatu mõistatusena ja kristlus on paljudele moslemitele samamoodi segadusttekitav. Kristlased ja moslemid kogevad mõnikord hirmu või ebakindlust, kui nad kohtuvad teise usu esindajatega. See artikkel uurib kahe religiooni olulisi sarnasusi ja erinevusi, et me saaksime ehitada sõprussillad ja jagada sisuliselt teavet.meie usku.
Kristluse ajalugu
Aadam ja Eeva ei kuuletunud Jumalale ja sõid keelatud vilja (1Moosese 3), mis tõi maailma patu ja surma. Sellest alates on kõik inimesed Jumala vastu pattu teinud (Roomlastele 3:23).
Jumal oli aga juba kavandanud abinõu. Jumal saatis omaenda Poja Jeesuse, kes sündis neitsi Maarjast (Luuka 1:26-38), et võtta kogu maailma patud oma ihule ja surra. Jeesus löödi juutide juhtide tungival nõudmisel roomlaste poolt risti (Matteuse 27). Tema surma tõendasid Rooma sõdurid, kes Teda tapsid (Johannese 19:31-34, Markuse 15:22-47).
"Sest patu palk on surm, aga Jumala armuline kingitus on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas" (Roomlastele 6:23).
Vaata ka: 125 inspireerivat tsitaati jõulude kohta (pühadekaardid)"Ka Kristus on kord kannatanud pattude eest, õiglane ebaõiglaste eest, et ta meid Jumala juurde viiks" (1Peetruse 3:18).
Kolm päeva pärast Jeesuse surma tõusis ta uuesti ellu (Matteuse 28). Tema ülestõusmine annab kindluse, et kõik, kes temasse usuvad, tõusevad ka surnuist üles (1. Korintlastele 6:14).
Pärast Jeesuse ülestõusmist nägid teda 500 tema järgijat (I Korintlastele 6:3-6). Jeesus ilmus oma jüngritele mitu korda 40 päeva jooksul (Apostlite teod 1:3). Ta käskis neil jääda Jeruusalemma, et oodata seda, mida Isa oli lubanud: "Teid ristitakse Püha Vaimuga mitte paljude päevade pärast" (Apostlite teod 1:5).
"Te saate väe, kui Püha Vaim on tulnud teie peale, ja te olete minu tunnistajad nii Jeruusalemmas kui ka kogu Juudamaal ja Samaarias ja kuni maa kõige kaugemate paikadeni.
Ja kui Ta oli seda öelnud, tõsteti Ta üles, kui nad seda vaatasid, ja pilv tõstis Ta üles, välja nende silme eest.
Ja kui nad vaatasid tähelepanelikult taevasse, kui ta läks, siis vaata, kaks valges riietuses meest seisid nende kõrval ja ütlesid: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate taevasse? See Jeesus, kes on teie juurest üles võetud taevasse, tuleb samamoodi, nagu te nägite teda taevasse minemas." (Apostlite teod 1:8-11).
Pärast Jeesuse taevasse tõusmist pühendusid tema jüngrid (umbes 120) palvele. Kümme päeva hiljem, kui nad olid kõik koos ühes kohas:
"Ja äkki tuli taevast mürin nagu äge tuulepuhang ja täitis kogu maja, kus nad istusid. Ja neile ilmusid keeled, mis nägid välja nagu tuli, ja jagasid end laiali, ja igaühele neist jäi keel. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima eri keeltega, sest Vaim andis neile võime rääkida." (Apostlite teod 2:2-4).
Püha Vaimuga täidetud jünger jutlustas rahvale ja umbes 3000 inimest sai sel päeval usklikuks. Nad jätkasid Jeesusest õpetamist ja veel tuhanded uskusid Jeesusesse. Nii loodi Jumala kogudus, mis Jeruusalemmast edasi kasvas ja levis üle kogu maailma.
Islami ajalugu
Islam sai alguse 7. sajandil Saudi Araabias Muhamedi õpetuse alusel, kes moslemite arvates oli Jumala viimane prohvet (religiooni nimi on islam ja inimesed, kes seda järgivad, on moslemid; moslemite jumal on Allah).
Muhammed väitis, et üleloomulik olend külastas teda koopas, kui ta mediteeris, ja ütles talle: "Loe!".
Kuid Muhammad ütles vaimolendile, et ta ei oska lugeda, kuid veel kaks korda käskis ta Muhammadil lugeda. Lõpuks käskis ta Muhammadil ette kanda ja andis talle mõned salmid meelde jätta.
Kui see esimene kohtumine lõppes, arvas Muhammed, et teda on külastanud deemon, ning muutus depressiivseks ja enesetapuks. Kuid tema naine ja tema nõbu veensid teda, et teda on külastanud ingel Gabriel ja et ta on prohvet. Muhammed jätkas neid külastusi kogu oma elu jooksul.
Kolm aastat hiljem hakkas Muhammad Mekas kuulutama, et ei ole muud jumalat kui Jumal. Enamik inimesi Mekas, kes kummardasid mitme jumala ebajumalaid, pilkasid tema sõnumit, kuid ta kogus mõned jüngrid, kellest mõned said tagakiusatud.
622. aastal kolis Muhammad koos oma järgijatega Mediinasse, kus oli suur juudi elanikkond ja kus oldi vastuvõtlikumad monoteismile (usk ühte jumalasse). Seda teekonda nimetatakse "Hijra". Pärast seitset aastat Mediinas olid Muhamedi järgijad kasvanud ja nad olid piisavalt tugevad, et naasta ja vallutada Meka, kus Muhammad jutlustas kuni oma surmani 632. aastal.
Islam levis kiiresti pärast Muhamedi surma, kui tema jüngrid muutusid üha võimsamaks, vallutades edukalt sõjaliselt suurema osa Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast, osa Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Moslemite poolt vallutatud inimestel oli valida: kas pöörduda islami usku või maksta suurt tasu. Kui nad ei suutnud tasu maksta, orjastati nad või hukati. Islamist sai valitsev religioon enamikus riikides.Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika.
Kas moslemid on kristlased?
Ei. Kristlane usub, et Jeesus on Issand ja et Jumal äratas Ta üles surnuist (Roomlastele 10:9). Kristlane usub, et Jeesus suri, et võtta karistus meie pattude eest.
Moslemid ei usu, et Jeesus on Issand või et Ta suri ristil meie pattude eest. Nad ei usu, et nad vajavad Päästjat. Nad usuvad, et päästmine sõltub Jumala halastusest ja Ta otsustab, kellele Ta andestab, seega ei ole neil mingit kindlustunnet päästmise kohta.
Kristluse ja islami sarnasused
Nii kristlased kui ka moslemid kummardavad ainult ühte Jumalat.
Koraan tunnustab mõningaid Piibli prohveteid, sealhulgas Noa, Aabraham, Mooses, Taavet, Joosep ja Ristija Johannes. Nad usuvad, et Jeesus oli prohvet.
Koraan õpetab, et Jeesus sündis neitsi Maarjast, et ta tegi imesid - tervendas haigeid ja äratas surnuid ning et ta naaseb taevast kohtupäeval ja hävitab antikristuse.
Nii kristlus kui ka islam usuvad, et saatan on kuri ja püüab inimesi petta ja Jumalast eemale meelitada.
Prohvet Muhammed vs Jeesus Kristus
Koraan õpetab, et Muhammad oli mees, mitte Jumal, et ta oli Jumala viimane prohvet, seega oli tal viimane sõna teoloogias. Muhamedi ilmutused olid vastuolus Piibliga, mistõttu moslemid ütlevad, et Piibel oli aja jooksul rikutud ja muudetud. Muhammed suri loomulikku surma ja jäi surnuks. Moslemid usuvad, et ta on esimene, kes tõuseb kohtupäeval surnuist üles. Moslemid usuvad, et Muhammed ei teinud kunagi tahtlikult pattu, kuid ta tegi tahtmatult"vigu." Koraan õpetab, et Muhammed oli Jumala sõnumitooja, kuid mitte Messias või Päästja.
Piibel õpetab, et Jeesus Kristus on Jumal: Ta on olemas olnud lõpmatusest peale ja Ta on Looja (Hb 1:10). Kolmainsus on üks Jumal kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim (Jh 1:1-3, 10:30, 14:9-11, 15:5, 16:13-15, 17:21). Jeesus eksisteeris Jumalana, seejärel tühjendas end ja sai inimeseks ning suri ristil. Seejärel ülendas Jumal teda kõrgelt (Fl 2:5-11). Piibel õpetab, et Jeesus on Jumala täpne kujutis.ja pärast seda, kui Ta suri, et meid meie pattudest puhastada, ja tõusis üles surnuist, istub Ta nüüd Isa paremal käel ja seisab meie eest (Heebrealastele 1:1-3).
Rahvastik
Kristlus: umbes 2,38 miljardit inimest (1/3 maailma rahvastikust) peavad end kristlasteks. Umbes 1 neljast peab end evangeelseks kristlaseks, kes usub päästet üksnes usu kaudu Jeesuse lepituse kaudu ja Piibli autoriteeti.
Islam on peaaegu 2 miljardit järgijat, mis teeb sellest maailma suuruselt teise religiooni.
Islami ja kristlikud vaated patule
Kristlik arusaam patust
Aadama patu tõttu on kõik inimesed patused. Me ei saa teenida Jumala soosingut. Patu palk on surm - igavik põrgus. Jeesus tegi seda, mida me ise ei saanud teha: Jeesus, Jumala igavene Poeg, pidas Jumala seadust täiuslikult - ta oli täiesti püha ja õiglane. Ta võttis inimeste koha ristil, kandes kogu maailma patud ja võttes patu karistuse ja needuse. Jumal tegi Kristuse, kes oliei ole kunagi pattu teinud, et olla ohvriks meie patu eest, et me saaksime usu kaudu Kristusesse Jumalaga õigeks saada. Need, kes kuuluvad Kristuse juurde, on vabastatud patu võimust ja põrgu hukkamõistust. Kui me usume Jeesusesse, tuleb Jumala Vaim elama meisse, andes meile väe patule vastu seista.
Islami arusaam patust
Moslemid usuvad, et patt on Allahi käskude eiramine. Nad usuvad, et Allahi halastus on suur ja ta jätab paljud tahtmatud väiksemad patud tähelepanuta, kui inimesed väldivad suuremaid patte. Allah annab (moslemi) mis tahes patu andeks, kui inimene kahetseb ja palub temalt andeks.
Islami sõnum vs. Jeesuse evangeelium
Kristlus ja rõõmusõnum Jeesusest Kristusest
Kristluse keskne sõnum on, et pattude andeksandmine ja suhe Jumalaga on leitud ainult Jeesuses, tema surma ja ülestõusmise põhjal. Kristlastena on meie peamine elu eesmärk jagada sõnumit, et usus saab Jumalaga lepitada. Jumal soovib patustega lepitada. Jeesuse viimane käsk enne taevasse minekut oli: "Minge ja tehke jüngriteks kõik inimesed.rahvastele" (Matteuse 28:19-20).
Mis on islami sõnum?
Moslemid usuvad, et Koraan on Jumala viimane ilmutus inimkonnale. Nende keskne eesmärk on taastada inimkond, mida nad peavad ainsaks tõeliseks ilmutuseks, ja võtta vastu moslemi usku. Nende eesmärk on tuua kogu maailm islami usku, mis toob kaasa Jumala kuningriigi maa peal.
Moslemid austavad juute ja kristlasi kui "raamatu rahvast" - nad jagavad mõningaid samu prohveteid. Kuid nad arvavad, et Kolmainsus on 3 jumalat: Jumal-Isa, Maarja ja Jeesus.
Jeesuse Kristuse jumalikkus
Kristlus ja Jeesuse jumalikkus
Piibel õpetab, et Jeesus on Jumal: "Alguses oli Sõna, ja Sõna oli koos Jumalaga, ja Sõna oli Jumal. Ta oli alguses koos Jumalaga. Tema läbi sai kõik alguse... Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel" (Jh 1:1-3, 14).
Islam ja Jeesuse Kristuse jumalikkus
Moslemid arvavad, et Jeesus on mitte Jumala Poeg. Nad arvavad, et on vastuoluline, et isa ja poeg on üks ja sama isik, ja seega ei saa uskuda Kolmainsusesse ja ühtlasi uskuda ühte jumalasse.
Ülestõusmine
Kristlus
Ilma ülestõusmiseta ei ole kristlust: "Jeesus ütles talle: "Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb, ja igaüks, kes elab ja usub minusse, ei sure kunagi." (Jh 11:25-26) Jeesus tõusis tagasi ellu, nii ihu kui ka vaim, nii et ka meie võiksime seda teha.
Islam
Moslemid ei usu, et Jeesus tõesti risti löödi, vaid et risti löödi keegi, kes meenutas teda. Moslemid usuvad, et keegi teine suri Jeesuse asemel. Moslemid usuvad, et Jeesus tõusis taevasse. Koraan ütleb, et Jumal "võttis Jeesuse enda juurde üles".
Raamatud
Kristluse Pühakiri on Piibel, mis sisaldab Vana ja Uut Testamenti. Piibel on "Jumala hingestatud" ehk Jumala poolt inspireeritud ja ainus autoriteet usu ja praktika jaoks.
Islami Pühakiri on Koraan (Koraan) Kuna Muhammed ei osanud lugeda ega kirjutada, siis mäletas ta, mida vaimolend (kelleks tema sõnul oli ingel Gabriel) talle ütles, ja tema järgijad jätsid selle meelde või kirjutasid selle üles. Kogu Koraan kirjutati pärast Muhammedi surma, tuginedes tema õpilaste mälu ja nende poolt varem üles kirjutatud osadele.
Moslemid aktsepteerivad Piiblit kui "püha raamatut", austades eriti Pentateukki (viis esimest raamatut), psalme ja evangeeliume. Kuid seal, kus Piibel on vastuolus Koraaniga, jäävad nad Koraani juurde, sest nad usuvad, et Muhammed oli viimane prohvet.
Vaade Jumalale - kristlane vs. moslem
Kristlus: Jumal on täiesti püha, kõiketeadev, kõikvõimas, kõikjal kohal. Jumal on loodu, iseenesestmõistetav ja kõigi asjade looja. On ainult üks Jumal (5Moosese 6:4, 1Timoteuse 2:6), kuid Jumal on olemas kolmes Isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim (2Ko 13:14, Luuka 1:35, Mt 28:19, Mt 3:16-17). Jumal soovib lähedast suhet inimestega; aga patt takistab suhettäiesti õiglase Jumala ja patuse inimese vahel. Oma suures armastuses saatis Jumal oma Poja Jeesuse surema maailma eest, et inimesed saaksid suhelda Jumalaga ja saada päästetud oma pattudest (Johannese 3:16, 2. Korintlastele 5:19-21).
Islam: Moslemid usuvad kindlalt üks jumal: see on islami peamine kontseptsioon. Nad usuvad, et Jumal on loonud kõik asjad, on kõikvõimas ja ülendatud kõigist loodud asjadest. Jumal on ainus kummardamist vääriv olend ja kogu loodu peab alluma Allahile. Moslemid usuvad, et Jumal on armastav ja armuline. Moslemid usuvad, et nad võivad palvetada otse Allahi poole (mitte preestri kaudu), kuid neil puudub mõiste isiklikust suhtest Jumalaga.Jumal. Jumal ei ole nende isa; teda tuleb teenida ja kummardada.
Vaata ka: 25 olulist piiblisalmi võltskristlaste kohta (peab lugema)Ebajumala kummardamine
Kristlus: Jumal on korduvalt selgelt öelnud, et Tema rahvas ei tohi ebajumalaid kummardada: "Ärge tehke endale ebajumalaid ega püstitage endale kuju ega püha kivi, ja ärge asetage oma maale nikerdatud kivi, et selle ees kummardada." (3. Moosese 26:1) Ebajumalatele ohverdamine on deemonitele ohverdamine (1. Korintlastele 10:19-20).
Islam: Koraan õpetab ebajumalateenistuse vastu ( shirk ), öeldes, et moslemid peavad võitlema ebajumala kummardajate vastu ja neid vältima.
Kuigi moslemid ütlevad, et nad ei kummarda ebajumalaid, on Kaaba pühamu islami jumalateenistuse keskmes. Saudi Araabia. Moslemid palvetavad Kaaba ees ja nad peavad kohustusliku Hajj-palverännaku käigus seitse korda ümber Kaaba ringiga. Kaaba pühamu sees on must kivi, mida palverändurid sageli suudlevad ja puudutavad, sest usuvad, et see toob pattude andeksandmise. Enne islami oli Kaaba pühamu keskuseks.paganlik jumalateenistus paljude ebajumalatega. Muhammed eemaldas ebajumalad, kuid säilitas Musta kivi ja selle rituaalid: Hajj-palverännak ning kivi ümberringimine ja suudlemine. Nad ütlevad, et Must kivi oli osa Aadama altarist, mille Aabraham hiljem leidis ja ehitas koos Ismaeliga Kaaba pühamu. Ometi ei saa kivi tuua pattude andeksandmist, vaid ainult Jumal. Ja Jumal keelas pühade kivide püstitamise (3. Moosese 26:1).
Elujärgne elu
Kristlus: Piibel õpetab, et kui kristlane sureb, on tema vaim kohe Jumala juures (2. Korintlastele 5:1-6). Uskmatud lähevad Hades'i, piinade ja leekide paika (Luuka 16:19-31). Kui Kristus tuleb tagasi, peame kõik ilmuma Kristuse kohtu ette (2. Korintlastele 5:7, Matteuse 16:27). Need surnud, kelle nime ei leidu eluraamatus, visatakse tulejärve (Ilmutuse20:11-15).
Islam: Moslemid usuvad, et Jumal kaalub patud ja head teod kohtupäeval. Kui patud kaaluvad üle vooruslikud teod, saab inimene karistuse. Jahannam (põrgu) on karistus uskmatutele (kõigile, kes ei ole moslemid) ja moslemitele, kes teevad suuri patte ilma meeleparanduseta ja Jumalale tunnistamata. Enamik moslemeid usub, et patused moslemid lähevad mõneks ajaks põrgusse, et saada karistus oma pattude eest, kuid hiljemminna paradiisi - midagi sarnast katoliku usule puhastustulest.
Palve võrdlus kristluse ja islami vahel
Kristlus: Kristlastel on suhe Jumalaga ja see hõlmab igapäevast palvetamist (kogu päeva jooksul, kuid ilma kindlate kellaaegadeta), palvetamist ja ülistust, usutunnistust ja meeleparandust ning palveid enda ja teiste eest. Me palvetame "Jeesuse nimel", sest Jeesus on vahendaja Jumala ja inimeste vahel (1. Timoteuse 2:5).
Islam: Palve on üks islami viiest sambast ja seda tuleb teha viis korda päevas. Mehed peavad palvetama koos teiste meestega mošees reedeti, kuid ideaalis ka teistel päevadel. Naised võivad palvetada mošees (eraldi ruumis) või kodus. Palvetamisel järgitakse teatud rituaali, mis koosneb kummardustest ja Koraani palvetest.
Mitu moslemit pöördub igal aastal kristlusse. ?
Viimasel kümnendil on kristlusse pöördunud moslemite arv suurenenud, mis on märkimisväärne, arvestades, et kui moslem lahkub islamist, võib see tähendada oma perekonna ja isegi elu kaotamist. Iraanis, Pakistanis, Egiptuses, Saudi Araabias ja mujal ajendavad unenäod ja nägemused Jeesusest moslemeid leidma kedagi, kellega koos Piiblit uurida. Piiblit lugedes muutuvad nad,ülekoormatud oma armastuse sõnumiga.
Iraan on maailma kõige kiiremini kasvav kristlik elanikkond. Täpseid numbreid on raske saada, sest enamik kristlasi kohtub salaja väikestes, kuni kümneliikmelistes rühmades, kuid konservatiivne hinnang on Iraanis 50 000 inimest aastas. Ka satelliitprogrammid ja digitaalsed kirikukogunemised kasvavad islamimaailmas eksponentsiaalselt. Ühe satelliitteenistuse teatel pöördus 22 000 iraani moslemit ümberkristlus 2021. aastal ainuüksi nende teenistuses! Põhja-Aafrikas asuvas Alžeerias on kristlaste arv viimase kümne aasta jooksul kasvanud viiekümne protsendi võrra.
Misjonär David Garrison usub, et aastatel 1995-2015 pöördus maailmas 2-7 miljonit moslemit kristlusse, esitades uurimuse: "A Wind in the House of Islam."[3] Umbes 20 000 moslemit pöördub igal aastal Ameerika Ühendriikides kristlusse.[4]
Kuidas saab moslem kristlusse pöörduda?
Kui nad tunnistavad oma suuga: "Jeesus on Issand", teevad meeleparandust oma pattudest ja usuvad oma südames, et Jumal on Jeesuse surnuist üles äratanud, siis nad saavad päästetud (Roomlastele 10:9, Apostlite teod 2:37-38). Kes iganes paneb oma usu Jeesusesse ja laseb end ristida, see saab päästetud (Markuse 16:16).
Kokkuvõte
Kui te jagate oma usku moslemitest sõbraga, vältige nende uskumuste kritiseerimist või väitlust. Jagage lihtsalt otse Pühakirja (näiteks eespool loetletud salmid) ja laske Jumala Sõnal enda eest rääkida. Veel parem, andke neile Uus Testament, Piibli-õppekursus ja/või koopia Jeesus filmi (kõik on tasuta araabia keeles saadaval siin[5]). Saate neid aidata tasuta veebipõhise Piibliga ( Piibli värav ) on veebipõhine Piibel araabia, pärsia, sorani, gujarati ja muudes keeltes).
//www.organiser.org/islam-3325.html
//www.newsweek.com/irans-christian-boom-opinion-1603388
//www.christianity.com/theology/other-religions-beliefs/why-are-thousands-of-muslims-converting-to-christ.html
//www.ncregister.com/news/why-are-millions-of-muslims-becoming-christian
[5] //www.arabicbible.com/free-literature.html
