Täna istusin oma sõiduteel ja püüdsin vasakule pöörata põhimaanteele, kui möödasõitnud koolide liiklus oli ülerahvastatud. Oma pettumuses arvasin, et kunagi ei tule liikluses vaheaega, et ma saaksin lihtsalt välja sõita.
Kas mitte nii ei tunne elu mõnikord? Me oleme keset midagi rasket, mis paneb meie kannatuse proovile. Me tunneme, et me ei pääse sellest kunagi välja ja me väsime ootamisest. Me tunneme, et kunagi ei avane just meie jaoks, nagu ei saaks me kunagi oma suurt läbimurret.
Efeslastele 1:11 ütleb: "Kuna me oleme ühendatud Kristusega, siis oleme saanud Jumalalt pärandi, sest ta on meid ette valinud ja teeb kõik oma plaani kohaselt".
Vaata ka: 25 tähtsat piiblisalmi õigete tegude kohtaSeda lugedes meenus mulle, et Jumalal on alati olnud konkreetne plaan MINU elu jaoks. Jumal valis MINU. Kui ma tunnen end väärtusetuna, ütleb Ta mulle, et ma olen väärt. Kui ma tunnen end nõrgana, ütleb Ta mulle, et ma olen tugev. Kui ma tunnen, et ma ei suuda enam oodata, ütleb Ta mulle, et ma suudan. Ühes asjas võime me kindlad olla. Meie plaanid kukuvad läbi, aga Jumala plaanid jäävad AINULT peale.
Nagu te ilmselt arvasite, avanes mulle lõpuks võimalus oma sissesõiduteelt välja sõita. Ma ei pidanud seal igavesti ootama, kuigi see tundus hetkel just nii.
Jumal annab võimalusi jõuda elus sinna, kuhu meil on vaja jõuda, kuid Ta teeb seda oma ajastuse järgi. Ta viib meid sinna, kuhu meil on vaja jõuda, kui see on meie jaoks ohutu. Me peame olema kannatlikud, me ei saa liikuda lihtsalt sellepärast, et oleme väsinud ootamisest. See teeb meile tegelikult haiget ja viib meid sinna, kus me ei peaks olema. Kui ma oleksin oma sõiduteelt välja sõitnud lihtsalt sellepärast, et olin väsinud ootamisest, siis oleksin end otseharm's way lihtsalt sellepärast, et ma olin valmis liikuma.
Lihtne on toetuda omaenda teedele ja liikuda lihtsalt sellepärast, et me oleme valmis jõudma järgmisesse sihtkohta, kuid kui me ootame Jumalat, annab Ta meile midagi veelgi paremat. Ta kaitseb meid ja hoiab meid teel sinna turvaliselt.
Täna ei näinud ma, kui palju autosid tuleb mööda teed. Ma ei teadnud, kui kaua ma pean seal istuma ja ootama, aga muidugi... ma ootasin. Ma ootasin, sest ma teadsin sügaval sisimas, et minu "suur läbimurre" tuleb lõpuks. Ma teadsin, et kui ma istun seal ja ootan piisavalt kaua, siis avaneb just minu jaoks.
Miks ei ole mul nii lihtne istuda ja oodata Jumalat? Ma peaksin uskuma ja usaldama, et Jumalal on minu elu jaoks konkreetne plaan, sama palju kui ma teadsin kindlalt, et saan täna oma sõiduteelt välja sõita.
Jumal näeb, kui palju autosid on meie elus teel. Ta teab täpselt, kui kaua me peame ootama. Ta näeb kogu teed, kui meie näeme ainult väga väikest osa sellest. Ta kutsub meid liikuma, kui see on ohutu. Ta viib meid õigel ajal sinna, kuhu me peame jõudma.
Lõppude lõpuks on Ta teinud igaühele meie elule konkreetse teekaardi. Me saame otsustada, kas me usaldame Tema navigatsiooni või läheme oma teed.
Vaata ka: 50 eepilist piiblilugu kevadest ja uuest elust (sel hooajal)Minu plaanid ebaõnnestuvad, kuid Jumala plaanid jäävad EESMÄRGIKS!
