Vana Testament vs Uus Testament: (8 erinevust) Jumal & Raamatud

Sisukord

Vana ja Uus Testament moodustavad kristliku Piibli. Paljudel inimestel on märkimisväärseid arusaamatusi selle kohta, kuidas need kaks suurt raamatut võivad olla osa samast religioonist.

Ajalugu Vanas ja Uues Testamendis

Vana Testament on kristliku Piibli esimene pool. Seda osa kasutab ka juudi usk Tanakh. Vana Testamendi kirjutamiseks kulus umbes 1070 aastat. Vana Testament hõlmab maailma ajalugu, keskendudes heebrea rahvale.

Uus Testament on kristliku Piibli teine pool. Selle kirjutasid Kristuse elu pealtnägijad, kes kirjutasid sündmustest, mida teised pealtnägijad nägid. Selle kirjutamine võttis aega umbes 50 aastat.

Raamatu ja autorid Vana ja Uue Testamendi Piiblis

Nii juudid kui ka kristlased peavad Vana Testamenti Jumala inspireeritud ja eksimatuks sõnaks. 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi, mis on kirjutatud peamiselt heebrea keeles, kuigi mõnes raamatus on ka veidi aramea keelt. Vana Testamenti moodustavad vähemalt 27 üksikut autorit.

Uus Testament koosneb 27 raamatust. Uue Testamendi autoreid oli vähemalt 9. Uue Testamendi raamatud on võrdselt Jumala loodud, jumalikult inspireeritud ja eksimatu. Vana ja Uue Testamendi vahel ei ole mingit vastuolu.

Vana ja Uue Testamendi pattude lepitamise võrdlemine

Pattude lepitamine Vanas Testamendis

Vanas Testamendis näeme algusest peale, et Jumal nõuab pühadust. Ta andis Seaduse standardiks ja selleks, et näidata inimkonnale, kui kaugel ta on Jumala pühaduse standardist. Vanas Testamendis nõudis Jumal puhtust. Seda tehti erinevate tseremoniaalsete puhastuste kaudu. Samuti tehti Vanas Testamendis ohvreid pattude lepitamiseks. Heebrea sõna lepitamiseks on "kaphar".mis tähendab "katmist". Mitte kuskil Vanas Testamendis ei ole öeldud, et ohvrid olid patu kõrvaldamiseks.

Pattude lepitamine Uues Testamendis

Vana Testament osutas korduvalt Uue Testamendi poole, Kristuse poole, kes suutis ükskord ja lõplikult eemaldada patu mustuse. Sama sõna kaphar on kasutatud ka pigi kirjeldamiseks, mis kattis Noa laeka. Kogu laeka sees ja väljas tuli katta pigi, et see oleks veekindel. Ja nii vajame me Kristuse vere katet, et meid päästa Jumala viha eest, mis valatakse välja üleinimkond.

"Ja ta tehku härjaga nii, nagu ta tegi patuohvri härjaga; nii tehku ta sellega. Nii tehku preester nende eest lepitust, ja see antakse neile andeks." 3Moosese 4:20.

"Sest ei ole võimalik, et härgade ja kitsede veri võiks pattu ära võtta." Heebrealastele 10:4

"Selle tahte läbi oleme me pühitsetud Jeesuse Kristuse ihuohvri kaudu ükskord igaveseks. Ja iga preester seisab iga päev teenides ja ohverdades korduvalt samu ohvreid, mis ei saa kunagi patud ära võtta. Aga see Inimene, olles toonud ühe ohvri pattude eest igaveseks, istus Jumala paremale käele." Heebrealastele 10:10-12.

Kristuse isik, mis ilmneb Vanas ja Uues Testamendis.

Kristust on Vanas Testamendis nähtud pilkudes, mida nimetatakse teofaaniaks. 1Moosese 16:7 mainitakse teda kui Issanda inglit. Hiljem 1Moosese 18:1 ja 1Moosese 22:8 on see Issanda Sõna, mis ilmutas Aabrahamile ettekuulutuse. Johannese 1:1 nimetatakse Jeesust Sõnaks.

Me näeme arvukalt Kristust puudutavaid ettekuulutusi, mis on samuti laiali pillutatud kogu Vana Testamendis, eriti Jesaja raamatus. Jeesus on näha igas Vana Testamendi raamatus. Ta on veatu tall, keda mainitakse 2. Moosese raamatus, meie ülempreester, keda mainitakse 3. Moosese raamatus, meie sugulane lunastaja, keda nähakse Rutis, meie täiuslik kuningas 2. Ajaraamatus, see, kes ristilöödi, kuid ei jäänud surma, nagu mainitakse Psalmides.jne.

Uues Testamendis on Kristuse isik selgelt näha, sest Ta tuli lihasse mähituna, et paljud saaksid teda näha. Kristus on Vana Testamendi ettekuulutuste ja Vana Testamendi ohvrite täitumine.

Jesaja 7:14 "Seepärast annab Issand ise teile märki: Vaata, neitsi rasestub ja sünnitab poja ning paneb tema nimeks Immaanuel."

Jesaja 25:9 "Ja sel päeval öeldakse: Vaata, see on meie Jumal, keda me oleme oodanud, ja ta päästab meid; see on Issand, keda me oleme oodanud, me rõõmustame ja rõõmustame tema päästest."

Jesaja 53:3 "Ta oli inimkonna poolt põlatud ja hüljatud, kannatuste mees, kes oli tuttav valuga. Nagu keegi, kelle eest inimesed varjavad oma nägu, oli ta põlatud, ja me pidasime teda põlu all." Ta oli nagu keegi, kelle eest inimesed varjavad oma nägu, ja me pidasime teda põlu all.

"Sõna sai lihaks ja asus meie keskele; me oleme näinud tema kirkust, ühe ja ainsa Poja kirkust, kes on tulnud Isast, täis armu ja tõde." Johannese 1:14.

Efeslastele 2:14-15 "Sest tema ise on meie rahu, kes tegi mõlemad rühmad üheks ja purustas eraldusriba, kaotades oma lihas vaenu, mis on käskude seadus, mis sisaldub määrustes, et ta iseendas teeks neist kahest ühe uue inimese, kehtestades nii rahu." (Efeslastele 2:14-15).

"Kristus on seaduse lõpp, mis teeb õigeks igaühele, kes usub." Ro 10:4

Palve ja jumalateenistus

Palvetada võis Vana Testamendi ajal igaüks igal ajal. Kuid religioossete tseremooniate ajal kutsuti üles erilisi palveid. Palvetada võis igaüks igal ajal, kuid religioossete tseremooniate ajal olid erilised palve vormid. Need hõlmasid muusikat ja ohvreid.

Uues Testamendis näeme nii koguduse palvet ja jumalateenistust kui ka individuaalset. Jumal tahab, et me kummardaksime Teda kogu oma olemisega, iga hingetõmbega ja iga teoga, mida teeme. Meie kogu eesmärk on kummardada Jumalat.

Mis on inimese eesmärk?

Inimese eesmärk nii Vanas kui ka Uues Testamendis on selge: me oleme loodud Jumala auks. Me anname Jumalale au, kummardades Teda ja kuuletudes Tema käskudele.

"Lõpp, kõik on ära kuulatud. Karda Jumalat ja hoia tema käske, sest see on kogu inimese kohus." Kogu jutlustaja 12:13

"Õpetaja, milline on suurim käsk seaduses?" Tema vastas talle: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Ja teine on samasugune: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Nendest kahest käsust sõltub kogu seadus ja prohvetid." Matteuse 22:36-40.

Vana Testamendi Jumal vs Uue Testamendi Jumal

Paljud inimesed väidavad, et Vana Testamendi Jumal ei ole Uue Testamendi Jumal. Nad väidavad, et Vana Testamendi Jumal on kättemaksu ja viha Jumal, samas kui Uue Testamendi Jumal on rahu ja andestuse Jumal. Kas see on tõsi? Absoluutselt mitte. Jumal on armastav ja õiglane. Ta on püha ja valab oma viha kurjade peale. Ta on armuline nende suhtes, keda Ta armastab.

Siin on mõned piiblisalmid Vanast Testamendist:

"Issand möödus Moosese ees ja hüüdis: "Issand! Issand! Halastuse ja halastuse Jumal!" Ma olen aeglane viha suhtes ja täis ammendamatut armastust ja ustavust. Ma raiskan ammendamatut armastust tuhandele põlvkonnale. Ma annan andeks ülekohut, mässu ja pattu. Aga ma ei vabanda süüdlasi. Ma panen vanemate patud nende laste ja lastelaste peale; kogu perekond on mõjutatud - isegilapsed kolmandas ja neljandas põlves." 2Moosese 34:6-7

"Sa oled Jumal, kes on valmis andestama, armuline ja halastav, aeglane viha suhtes ja rikas püsiva armastuse poolest, ega ole neid hüljanud." Nehemias 9:17.

"Issand on hea, ta on kindlus häda ajal, ta tunneb neid, kes tema juurde põgenevad." Nahum 1:7

Siin on mõned Piibli salmid Uuest Testamendist:

"Iga hea ja täiuslik kingitus on ülaltpoolt tulnud, taeva valguse Isalt, kes ei muutu nagu varjud." Jakoobuse 1:17.

"Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti." Heebrealastele 13:8.

"Aga kes ei armasta, see ei tunne Jumalat, sest Jumal on armastus." 1. Johannese 4:8.

"Aga mina ütlen teile, keda karta. Karta Jumalat, kellel on võim teid tappa ja siis põrgusse visata. Jah, tema on see, keda karta." Luuka 12:5

"On kohutav asi langeda elava Jumala kätte." Heebrealastele 10:31.

Vaata ka: 15 olulist piiblisalmi põrgu tasandite kohta

Piibli ettekuulutused, mida Jeesus täitis

Moosese raamatus näeme, et Messias sünnib naisest. See täitus Matteuse raamatus. Miika raamatus näeme, et Messias sünnib Petlemmas, see ettekuulutus täitus Matteuse raamatus. Jesaja raamatus öeldakse, et Messias sünnib neitsist. Me näeme Matteuse ja Luuka raamatus, et see täitus.

1. Moosese raamatus, 4. Moosese raamatus, Jesaja raamatus ja 2. Saamueli raamatus saame teada, et Messias saab olema Aabrahami suguvõsast, Iisaku ja Jaakobi järeltulija, Juuda suguharust ja kuningas Taaveti trooni pärija. Me näeme kõigi nende ettekuulutuste täitumist Matteuse, Luuka, Heebrea ja Roomlaste raamatutes.

Jeremija raamatus näeme, et Messia sünnikohas toimub laste veresaun. See täitus Matteuse 2. peatükis. Psalmides ja Jesaja raamatus öeldakse Vana Testamendis, et Messias lükatakse tagasi oma rahva poolt ja Johannese raamatus näeme, et see sai teoks.

Sakarjas näeme, et Messia hinnarahaga ostetakse potteri põllu. See täitus Matteuse 2. peatükis. Psalmides öeldakse, et Teda süüdistatakse valesti ja Jesajas, et Ta vaikib oma süüdistajate ees, teda sülitatakse ja lüüakse. Psalmides näeme, et Teda hakatakse põhjuseta vihkama. Kõik need täitusid Matteuse, Markuse ja Johannese raamatus.

Psalmides, Sakarjas, 2. Moosese raamatus ja Jesaja raamatus näeme, et Messias risti lüüakse koos kurjategijatega, et Talle antakse äädikat juua, et Tema käed, jalad ja külg läbistatakse, et Teda naeruvääristatakse, et Teda pilgatakse, et sõdurid mängivad Tema riiete pärast, et Talle ei murra ühtegi luud, et Ta palvetab oma vaenlaste eest, et Ta maetakse koosrikas, tõuseb üles surnuist, tõuseb taevasse, et Ta on Jumala poolt hüljatud, et Ta istub Jumala paremal käel ja et Ta on ohvriks patu eest. Kõik see on täitunud Matteuse, Apostlite tegude, roomlaste, Luuka ja Johannese raamatutes.

Lepingud Vanas ja Uues Testamendis

Liit on eriline lubaduse liik. Piiblis on tehtud seitse lepingut. Need jagunevad kolme kategooriasse: tingimuslik, tingimusteta ja üldine.

Vanas Testamendis on Moosese leping. See oli tingimuslik - see tähendab, et kui Aabrahami järeltulijad kuuletuvad Jumalale, saavad nad Tema õnnistuse. Aadama leping on üldine leping. Käsk oli mitte süüa hea ja kurja tundmise puust, muidu saabub surm, kuid see leping sisaldas ka tulevast sätet inimese lunastamiseks. SellesNoa leping, teine üldine leping, see anti lubadusena, et Jumal ei hävita enam maailma veeuputuse teel. Aabrahami leping oli tingimusteta leping, mille Jumal andis Aabrahamile, kusjuures Jumal teeb Aabrahami järeltulijad suureks rahvaks ja õnnistab kogu maailma. Teine tingimusteta leping on Palestiina leping. See ütleb, et Jumal lubas hajutadaIisraeli rahvale, kui nad ei kuuletunud, ja seejärel tuua nad uuesti kokku oma maal. See täitus kaks korda. Taaveti leping on teine tingimusteta leping. See lubab õnnistada Taaveti suguvõsa igavese kuningriigiga - mis täitus Kristuses.

Uues Testamendis on meile antud uus leping. Seda on mainitud Jeremija kirjas ja laiendatud kõigile usklikele Matteuse ja Heebrea kirjas. See tõotus ütleb, et Jumal annab patud andeks ja on oma rahvaga lähedases suhtes.

Kokkuvõte

Me võime kiita Jumalat Tema järjepidevuse ja Tema järkjärgulise ilmutuse eest meile Vana Testamendi kaudu, samuti Tema enese ilmutamise eest meile Uues Testamendis. Uus Testament on Vana Testamendi täiendus. Mõlemad on meile äärmiselt olulised, et me neid uuriksime.

Vaata ka: 60 võimsat piiblisalmi igapäevase palve kohta (Jõudu Jumalas)

Melvin Allen

Melvin Allen on kirglik jumalasõna uskuja ja pühendunud piibliõpilane. Omades enam kui 10-aastast kogemust erinevates teenistustes teenides, on Melvin hakanud sügavalt hindama Pühakirja muutvat jõudu igapäevaelus. Tal on mainekas kristliku kolledži bakalaureusekraad teoloogias ja praegu omandab ta magistrikraadi piibliuuringutes. Autori ja blogijana on Melvini missioon aidata inimestel Pühakirja paremini mõista ja rakendada ajatuid tõdesid oma igapäevaelus. Kui ta ei kirjuta, naudib Melvin perega aega veetmist, uute kohtade avastamist ja ühiskondlikku tööd.