Kas Jumal muudab oma meelt Piiblis? (5 peamist tõde)

Kas Jumal muudab oma meelt Piiblis? (5 peamist tõde)
Melvin Allen

Kas see on vastuolu?

Paljud kristlased komistavad, kui püüavad ühitada ilmseid vastuolusid 4Moosese 23:19 ja 2Moosese 32:14. Kuidas saab kõiketeadev ja muutumatu Jumal oma meelt muuta?

4Ms 23:19 "Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, ega inimpoeg, et ta kahetseks; kas ta on öelnud ja ei tee seda, või kas ta on rääkinud ja ei tee seda heaks?"

2Moosese 32:14 "Nii muutis Issand oma meelt selle kahju suhtes, mida ta ütles, et ta teeb oma rahvale."

Pühakirjas on kaks kohta, kus öeldakse, et Jumal kahetses midagi, mida ta oli teinud minevikus, ja peaaegu tosin korda, kus öeldakse, et ta muutis oma meelt millegi suhtes, mida ta kavatses teha.

Aamos 7:3 "Issand muutis oma meelt selle kohta: "Seda ei tule, ütles Issand.""

Psalm 110:4 "Issand on vandunud ja ei muuda oma meelt: "Sa oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi.""

Kas Jumal muutis oma meelt? Kas ta tegi midagi kurja, mida ta pidi kahetsema? Kuidas me peame seda mõistma ülejäänud Pühakirja valguses? Kuidas me peame mõistma Jumalat selle ilmse vastuolu valguses? Kui Piibel on eksimatu, Jumala hingetud Pühakiri, mida me siis nende kirjakohtade puhul teeme?

Õpetus Jumalast on kõige tähtsam õpetus kogu kristluses. Me peame teadma, kes on Jumal, milline on tema iseloom, mida ta on teinud ja mida ta teeb. See paneb paika kogu meie arusaamise teistest olulistest õpetustest, mis puudutavad meie teadmisi Kolmainsusest, meie patust ja meie päästest. Seega on eluliselt tähtis teada, kuidas neid kirjakohti õigesti vaadelda.

Hermeneutika

Meil peab olema õige hermeneutika, kui me loeme Pühakirja. Me ei saa lugeda salmi ja küsida: "Mida see sinu jaoks tähendab?" - me peame teadma, mida autor tahtis salmiga öelda. Me peame hoolitsema selle eest, et meie ususüsteem tugineks kogu Pühakirjale. Pühakiri toetab alati Pühakirja. Piiblis ei ole vastuolusid; see peegeldab Jumala kõiketeadmist ja Tema muutumatust.Kui me rakendame õiget piiblihermeneutikat, siis peame:

  • Tunne lõigu konteksti
  • Teadke, millises kirjanduslikus vormis tekst on kirjutatud.
  • Tea, kellele autor on suunatud
  • Teadke põhitõdesid ajaloolise konteksti kohta.
  • Tõlgendage alati raskemaid kirjakohti selgema kirjakoha valguses.
  • Ajaloolisi jutustavaid lõike tuleks tõlgendada didaktiliste (õpetlike/õpetuslike) lõigete järgi.

Seega, kui me loeme Joosua ajaloolist jutustust ja Jeeriko lahingut, siis loeb see hoopis teisiti kui Laulupeo luule. Kui me loeme lõiku sellest, et Jumal on meie kindlus, siis teame, et õige hermeneutika alusel ei ütle see, et Jumal ei näe välja nagu sõna otseses mõttes kindlusehitis.

Kirjanduslik vorm on mõiste, mis aitab meid nende kahe kõnealuse salmi puhul. Kirjanduslik vorm võib olla tähendamissõna, luuletus, jutustus, prohveteering jne. Samuti peame küsima, kas see lõik on sõna-sõnaline kirjeldus, fenomenoloogiline keel või isegi antropomorfne keel?

Antropomorfne keel on see, kui Jumal kirjeldab ennast inimlikes kirjeldustes. Me teame, et Johannese 4:24 "Jumal on vaim", seega kui me loeme Pühakirjas, et Jumal "sirutas oma käe välja" või "oma tiibade varjust", siis teame, et Jumalal ei ole sõna otseses mõttes inimlik käe või linnulaadsete tiibadega.

Samamoodi võib antropomorfne keel kasutada inimlikke emotsioone ja tegevusi, nagu haletsus, kahetsus, kurbus, mäletamine ja puhkamine. Jumal edastab enese igavikulisi aspekte, mõisteid, mis on meie mõistmistest tohutult kaugel, inimlikes kirjeldustes. Kui alandlik, et Jumal võtab aega, et selgitada meile nii suurejoonelist mõistet, umbes nagu Isa seletab väikelapsele,et me saaksime Temast rohkem teada?

Antropomorfism tegevuses

Joona 3:10 "Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt teelt, siis Jumal leebus selle õnnetuse suhtes, mida ta oli kuulutanud, et ta toob nende peale. Ja ta ei teinud seda."

Vaata ka: Pentecostal Vs Baptist uskumused: (9 Epic erinevused teada)

Kui seda kirjakohta ei loe õige hermeneutika valguses, siis näib, nagu oleks Jumal saatnud rahvale õnnetuse viha tõttu. Näib, et Jumal tegi pattu ja vajas meeleparandust - et Jumal ise vajas päästjat. See on täiesti vale ja isegi jumalateotuslik. Heebrea sõna siin on nacham, mida tõlgitakse sõltuvalt inglise keelest kas järeleandmiseks või meeleparanduseks. Heebrea sõna tähendab ka "lohutatud".Me võime õigustatult öelda, et inimesed kahetsesid ja Jumal leevendas oma kohtumõistmist nende üle.

Me teame, et Jumal ei saa patustada. Ta on püha ja täiuslik. Jumal kasutab siinkohal antropomorfismi, et illustreerida emotsionaalset mõistet, mis oleks nagu inimene, kui ta kahetseks. Seevastu on teisi salme, mis illustreerivad, et Jumal on täiesti vaba vajadusest kahetseda, sest Ta on Jumal.

1 Saamueli 15:29 "Samuti ei valeta ega muuda oma meelt, sest ta ei ole inimene, et ta muudaks oma meelt."

Vaata ka: 30 olulist Piibli värssi töökuse kohta (Olla töökas)

Muutumatus & Kõiketeadlikkus ja Tema mõtete muutmine...

Jesaja 42:9 "Vaata, endised asjad on möödas, nüüd kuulutan ma uusi asju; enne kui need tekivad, kuulutan ma neid teile."

Kui Piiblis öeldakse, et Jumal kahetses või muutis oma meelt, siis ei öelda, et midagi uut on juhtunud ja nüüd mõtleb Ta teisiti. Sest Jumal teab kõike. Selle asemel kirjeldab see Jumala suhtumise muutumist. Mitte sellepärast, et sündmused on Teda tabanud, vaid sellepärast, et nüüd on see aspekt Tema iseloomust sobivam väljendada kui varem. Kõik on välja pandudvastavalt sellele, kuidas Ta on määranud. Tema olemus ei muutu. Jumal on juba igavesest ajast peale täpselt teadnud, mis hakkab juhtuma. Tal on lõpmatu ja täielik teadmine kõigest, mis kunagi juhtub.

Malakia 3:6 "Sest mina, Issand, ei muutu; seepärast ei ole teie, Jaakobi pojad, kadunud."

1 Saamueli 15:29 "Samuti ei valeta ega muuda oma meelt, sest ta ei ole inimene, et ta muudaks oma meelt."

Jesaja 46:9-11 "Mäletage endisi asju, mis on ammu möödas, sest mina olen Jumal, ja ei ole teist, mina olen Jumal, ja ei ole minu sarnast, kuulutades algusest peale lõppu ja ammustest aegadest peale seda, mida ei ole tehtud, öeldes: "Minu kavatsus saab kindlaks, ja ma täidan kõik oma hea tahtmise", kutsudes röövlindu idast, minu kavatsuse meest kaugelt maalt. Tõesti, ma olenMa olen rääkinud; tõesti, ma teen selle ära, ma olen seda kavandanud, ma teen seda kindlasti."

Kas palve muudab Jumala meelt?

Kui imeline ja alandav on see, et kõikvõimas Jumal, taeva ja maa looja, seesama Jumal, kes hoiab kogu loodut koos oma tahtejõuga, soovib, et me temaga suhtleksime? Palve on meie suhtlemine Jumalaga. See on võimalus teda ülistada, tänada, alandada oma südamed tema tahtele. Jumal ei ole džinn pudelis ega palve võlukunsti. Kui me palvetame, siis on seejulgustab meie südameid elama kuulekusele Kristusele. Vaatame, mida Piibel ütleb palve väe kohta.

Jakoobuse 5:16 "Seepärast tunnistage üksteisele oma patud ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks. Õige inimese tõhus palve võib palju korda saata."

1 Johannese 5:14 "See on see usaldus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahte järgi palume, siis ta kuuleb meid."

Jakoobuse 4:2-3 "Te ei saa, sest te ei palu; te palute, aga ei saa, sest te palute valede motiividega, et kulutada seda oma lõbuks."

Palves on selgelt vägi. Meile on antud käsk palvetada ja palvetada vastavalt Jumala tahtele. Kui me palume midagi vastavalt Jumala tahtele, siis Ta annab selle meile armulikult. Kuid läbi kõige selle on Jumal täielikult suveräänne.

Õpetussõnad 21:1 "Kuninga süda on nagu veekanalid Issanda käes; ta pöörab seda, kuhu ta tahab."

Kas palve muudab siis Jumala meelt? Ei. Jumal on täiesti suveräänne. Ta on juba ette määranud, mis toimuma hakkab. Jumal kasutab meie palveid kui vahendit Tema tahte teostamiseks. Mõelge kord, kui te palusite Jumalale, et muuta mingit olukorda. Ta määras enne aja algust, et te palvetate nii, nagu te palvetasite, ja sel päeval, kui te palvetasite. Nii nagu Ta oli juba ette määranud, et Ta muudab suunda.Kas palve muudab asju? Kindlasti.

Kokkuvõte

Kui me jõuame lõigu juurde, milles on antropomorfismi, peame kõigepealt küsima: "Mida see õpetab meile Jumala iseloomujoonte kohta?" Peaaegu alati, kui seal on antropomorfism, mis kirjeldab Jumalat meeleparandust või meelemuutust, on see peaaegu alati kohtumõistmise valguses. Jumalat ei veena juhendaja või ärrita nördimus palve pärast. Ta on pidevasnagu Ta alati on. Jumal on lubanud mitte karistada patuseid, kes on kahetsevad. Veelgi enam, Jumal annab meile armulikult ja armulikult rohkem teada Temast, avaldades ennast meile lihtsates, inimlikult arusaadavates sõnades. Need antropomorfismid peaksid ajendama meid kummardama muutumatut Jumalat.




Melvin Allen
Melvin Allen
Melvin Allen on kirglik jumalasõna uskuja ja pühendunud piibliõpilane. Omades enam kui 10-aastast kogemust erinevates teenistustes teenides, on Melvin hakanud sügavalt hindama Pühakirja muutvat jõudu igapäevaelus. Tal on mainekas kristliku kolledži bakalaureusekraad teoloogias ja praegu omandab ta magistrikraadi piibliuuringutes. Autori ja blogijana on Melvini missioon aidata inimestel Pühakirja paremini mõista ja rakendada ajatuid tõdesid oma igapäevaelus. Kui ta ei kirjuta, naudib Melvin perega aega veetmist, uute kohtade avastamist ja ühiskondlikku tööd.