Lepingu teoloogia vs. Dispensatsionalism (10 eepilist erinevust)

Ehkatoloogia, st aja lõpu uurimise üle käib tohutult palju vaidlusi ja segadust. Kaks kõige levinumat mõttekooli on lepingu teoloogia ja dispensatsiooniline ešatoloogia.

Ehkatoloogia küsimus on teisejärguline ehk tertsiaarne küsimus. See ei ole põhjus usklike vaheliseks lahkarvamuseks. Me võime koos jumalateenistust pidada isegi siis, kui me ei nõustu lepingu teoloogia ja dispensatsiooniteoloogia vahel.

Sest lõppkokkuvõttes ei ole tähtis, kellel on õigus - tähtis on vaid see, et Kristus tuleb tagasi oma laste eest ja Ta mõistab kohut elavate ja surnute üle. Nii konfessionistid kui ka dispensatsionalistid on seisukohal, et päästmine toimub ainult usu kaudu ainuüksi Kristuses. See, et me ei nõustu pisiküsimustes, ei pea üht või teist ketseriks kuulutama.

Mis on lepingu teoloogia?

Üks levinumaid arusaamu ešhatoloogiast on pakti teoloogia. See seisukoht väidab, et Jumal tegeleb inimkonnaga pigem mitme lepingu, kui erinevate ajaperioodide kaudu. Pakti teoloogias on mõned variatsioonid. Pakti teoloogid näevad kogu Pühakirja teemat pakti teemana. Nad peavad Vana Testamendi lepingut ja Uue Testamendi uut lepingut,Sest Testament tuleneb ladinakeelsest sõnast "testamentum", mis on ladinakeelne sõna lepingu jaoks. Mõned lepingulised peavad kinni ühest lepingust, mõned kahest ja mõned mitmest lepingust.

Enamik teolooge, kes lähtuvad lepingu teoloogiast, on kahe lepingu vaatepunktist. Tehingute leping, mis toimus Vana Testamendis. See oli leping Jumala ja Aadama vahel. Uus Testament on armu leping, milles Jumal Isa sõlmis lepingu Kristuse Pojaga. Selles lepingus lubas Jumal anda Jeesusele need, kes saavad päästetud, ja et Jeesus peab nad lunastama. See lepingtehti enne maailma loomist. Klassikalise lepingulise teoloogia kohaselt tuli Jeesus selleks, et täita seadust. Ta täitis täielikult tseremoniaalse, moraalse ja tsiviilseaduse.

Mis on dispensatsionalism?

Dispensatsionalism on piiblitõlgenduse meetod, mis õpetab, et Jumal kasutab erinevaid vahendeid, et töötada inimestega erinevatel ajaloolistel perioodidel läbi ajaloo. Et Pühakiri "avaneb" Dispensatsioonide sarjas. Enamik dispensatsionaliste jagab selle seitsmeks erinevaks kronoloogiliseks perioodiks, kuigi mõned ütlevad, et on ainult 3 suurt Dispensatsiooni, samas kui teisedhoiab kaheksa.

Dispensatsionalistid peavad üldiselt Iisraeli ja Kirikut kaheks eraldi üksuseks, erinevalt kovenantalistidest. Ainult harva on Kirik Iisraeli asendaja, kuid mitte täielikult. Nende eesmärk on rõhutada Iisraelile antud tõotuste täitumist piibli sõna-sõnalise tõlke kaudu. Enamik dispensatsionaliste peab trööstitu ja tuhandeaegse pühade ülesvõtmise eelset pühade ülesvõtmist, mis oneraldi Kristuse teisest tulemisest.

Dispensatsionalistid usuvad: Kirik on Iisraelist täiesti eraldiseisev ja algas alles nelipüha päeval Apostlite teod 2. Et Vanas Testamendis Iisraelile antud tõotused, mis ei ole veel täitunud, täidetakse kaasaegse Iisraeli rahva poolt. Ükski neist tõotustest ei kehti Kiriku kohta.

Mis on uue lepingu teoloogia?

Uue lepingu teoloogia on kesktee lepingu teoloogia ja dispensatsiooniteoloogia vahel. See variatsioon näeb Moosese seadust tervikuna ja et see kõik täitus Kristuses. Uue lepingu teoloogid kalduvad mitte eraldama seadust kolme kategooriasse: tseremoniaalne, moraalne ja tsiviilseadus. Nad väidavad, et kuna Kristus täitis kogu seaduse, siis kristlased ei ole isegi moraalse seaduse all.(10 käsku), kuna see täitus Kristuses, vaid et me kõik oleme nüüd Kristuse seaduse all. Uue lepingu teoloogiaga on Vana leping iganenud ja see on täielikult asendatud Kristuse seadusega, mis reguleerib meie moraali.

1 Korintlastele 9:21 "Neile, kes on ilma seaduseta, nagu ilma seaduseta, kuigi nad ei ole ilma Jumala seaduseta, vaid Kristuse seaduse all, et ma võidaksin neid, kes on ilma seaduseta."

Mis on progressiivne dispensatsionalism?

Teine variant keskel on progressiivne dispensatsionalism. See mõtteviis tekkis 1980. aastatel ja peab kinni neljast suurest dispensatsioonist. Kuigi see variant on tihedamalt seotud klassikalise dispensatsionalismiga, on sellel mõned olulised erinevused. Kui klassikalised dispensatsionalistid kasutavad sõna-sõnalist hermeneutikat, siis progressiivsed dispensatsionalistid kasutavad täiendavat hermeneutikat.Nende peamine erinevus on küsimus Taaveti troonist. Taaveti lepingus lubas Jumal Taavetile, et Ta ei lase oma järeltulijat kunagi troonile. Progressiivsed dispensatsionalistid ütlevad, et Kristus istub praegu Taaveti troonil ja valitseb. Klassikalised dispensatsionalistid ütlevad, et Kristus valitseb, kuid mitte, et Ta istub Taaveti troonil.

Luuka 1:55 "Nagu ta rääkis meie isadele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele igavesti."

Mis on seitse ajastut Piiblis?

1) Süütuse vabastamine - see dispensatsioon hõlmab inimese loomist kuni inimese langemiseni. Kogu loodu elas omavahel rahus ja süütult. See dispensatsioon lõppes, kui Aadam ja Eeva ei kuuletunud Jumala seadusele hoiduda hea ja kurja tundmise puust ja nad visati aiast välja.

2) Südametunnistuse vabastamine - see dispensatsioon algas kohe pärast seda, kui Aadam ja Eeva aedast välja aeti. Inimene jäeti valitsema oma südametunnistuse järgi, mis oli patust rikutud. See dispensatsioon lõppes täieliku katastroofiga - ülemaailmse üleujutusega. Selle aja jooksul oli inimene täiesti korrumpeerunud ja kuri. Jumal otsustas lõpetada inimkonna üleujutusega, välja arvatud Noa ja tema perekond.

3) Inimese valitsemine - see dispensatsioon algab vahetult pärast veeuputust. Jumal lubas Noa ja tema järeltulijatel kasutada loomi toiduks ja Ta kehtestas surmanuhtluse seaduse ning neile anti käsk täita maa. Nad ei täitnud maad, vaid sidusid end kokku, et luua torn, et nad saaksid omal jõul Jumala juurde. Jumal lõpetas selle dispensatsiooni sellega, et tekitas segadust nende keeltega, nii etnad oleksid sunnitud levima teistesse piirkondadesse.

4) Lubaduse andmine - see dispensatsioon algas Aabrahami kutsumisega. See hõlmab patriarhide ja Egiptuse orjuse aega. Kui juudid põgenesid Egiptusest ja olid ametlikult Iisraeli rahvas, oli dispensatsioon lõppenud.

5) Õiguse kohaldamine - see dispensatsioon kestis peaaegu 1500 aastat. See algas väljarändega ja lõppes Jeesuse ülestõusmisega. Seda ilmestas Jumala poolt Moosesele antud seadus. Seadus anti rahvale, et näidata, et nad peavad sõltuma Jumalast, kes neid päästab, sest nad ei saa loota, et nad kunagi ise pühadeks saavad. See oli tohutu sümboolikaga aeg. Härja ja kitse ohvrid ei olnudpäästis inimesi, vaid sümboliseeris nende vajadust päästmise järele Tema poolt, kes oli laitmatu Tall ja suutis nende patud ära võtta.

6) Armu andmine - see on dispensatsioon, mis algab ülestõusmisest ja kestab tänapäevani. Seda tuntakse ka kui kirikuaega. Dispensatsionalistid usuvad, et Daanieli prohvetluses on 69. ja 70. nädala vahel üle 2000 aasta. Just selles ajastuses mõistame, et Aabrahami lapsed on kõik need, kellel on usk, kaasa arvatud paganad. Ainult selle dispensatsiooni ajal onet meile on antud Püha Vaim. Enamik dispensatsionaliste on trööstituullusele ja tuhandeaegsele valitsemisele eelneva pühade ülesvõtmise poolt. See tähendab, et Kristus röövib usklikud ära õhku enne viletsusaega ja enne Kristuse tuhandeaegset valitsemist.

7) Kristuse tuhandeaastane valitsemisaeg - see algab Saatana lüüasaamisega ja on 1000 sõna otseses mõttes rahuaastat, kus Kristus valitseb kuningana maa peal. Pärast seda 1000 aastat lastakse Saatan vabaks. Inimesed järgnevad talle suures lahingus Kristuse vastu, kuid nad kõik saavad taas lüüa. Siis tuleb lõplik kohtuotsus. Pärast seda hävitatakse maa ja taevas ning asendatakse uue maa ja uue taevaga. Saatanavisatakse seejärel tulejärve ja me naudime seejärel igavest kuningriiki.

Millised lepingud on Piiblis?

1. A) Aadama leping - See leping sõlmiti Jumala ja Aadama vahel. Selles lepingus öeldi, et Aadam saab igavese elu, mis põhineb tema kuulekusel Jumalale.

1Moosese 1:28-30 "Jumal õnnistas neid ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja paljunege ja täitke maa ja alistage see ja valitsege mere kalade ja taeva lindude üle ja kõigi elusolendite üle, mis maa peal liiguvad." Siis Jumal ütles: "Vaata, ma olen andnud teile kõik seemet andvad taimed, mis on kogu maa pinnal, ja kõik puud, millel on vilja, mis annavad seemet; see peab olemateile toiduks; ja igale metsloomale maa peal ja igale linnule taeva all ja kõigele, mis maa peal liigub ja millel on elu, olen ma andnud toiduks iga rohelise taime." Ja nii oligi."

1Moosese 2:15 "Siis võttis Issand Jumal inimese ja pani ta Eedeni aeda, et ta seda harima ja hoidma."

1. B) Noa leping - see oli Noa ja Jumala vahel sõlmitud leping. Selles lepingus lubas Jumal, et ta ei hävita enam kunagi maa veega.

1Moosese 9:11 "Ma sõlmin oma lepingu teiega, ja kogu liha ei hävitata enam kunagi veeuputuse tõttu, ega tule enam veeuputust, mis hävitab maa."

1. C) Aabrahami leping - see leping sõlmiti Jumala ja Aabrahami vahel. Jumal lubas teha Aabrahami suure rahva isaks ja et tema kaudu õnnistatakse kõiki maailma rahvaid.

1Moosese 12:3 "Ja ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, ja kes sind neab, seda ma nean; ja sinus saavad õnnistatud kõik suguvõsad maa peal."

1Moosese 17:5 "Enam ei kutsuta su nime Aabramiks, vaid su nimi on Aabraham, sest ma olen teinud sinust paljude rahvaste isa."

1. D) Mosaiiklik leping - see leping sõlmiti Jumala ja Iisraeli vahel. Jumal lubas, et ta jääb Iisraelile kui pühale rahvale truuks.

2Moosese 19:6 "ja te peate olema mulle preestrite kuningriik ja püha rahvas." Need on sõnad, mida te peate rääkima Iisraeli poegadele."

1. E) Taaveti leping - see leping sõlmiti Taaveti ja Jumala vahel. Jumal lubas, et keegi Taaveti suguvõsast istub igavesti tema troonil.

2. Saamueli 7:12-13, 16 "Ma kasvatan su järeltulija, su oma liha ja verd, ja ma kehtestan tema kuningriigi. Tema on see, kes ehitab mu nimele koja. Ma kehtestan tema kuningriigi trooni igaveseks.... Sinu maja ja su kuningriik jäävad minu ees igavesti püsima, su troon on igavesti kindel."

1. F) Uus leping - see leping sõlmiti Kristuse ja koguduse vahel. Siin lubab Kristus meile igavest elu armu läbi usu.

1 Korintlastele 11:25 "Samamoodi võttis ta pärast õhtusöömaaega ka karika, öeldes: "See karikas on uus leping minu veres; tehke seda minu mälestuseks, nii tihti kui te seda joote.""

Kuulsad dispensatsionalistid

• Isaac Watts
• John Nelson Darby
• C.I. Scofield
• E.W. Bullinger
• Lewis Sperry Chafer
• Miles J. Stanford
• Pat Robertson
• John Hagee
• Henry Ironside
• Charles Caldwell Ryrie
• Tim LaHaye
• Jerry B. Jenkins
• Dwight L. Moody
• John Macarthur

Kuulsad liitlased

• John Owen
• Jonathan Edwards
• Robert Rollock
• Heinrich Bullinger
• R.C. Sproul
• Charles Hodge
• A.A. Hodge
• B.B. Warfield
• Johannes Calvin
• Huldrych Zwingli
• Augustinus

Jumala rahva erinevused lepingu teoloogias ja dispensatsionalismis

Pakti teoloogia - Vastavalt lepingu teoloogiale on Jumala rahvas valitud. Need, kes on Jumala poolt valitud Tema rahvaks. Nad on valitud enne maailma loomist. Kristus ei tule tagasi enne, kui kõik Tema rahvas on jõudnud Tema päästvale tunnetusele.

Dispensatsionalism - Dispensatsionalismi kohaselt viitab Jumala rahvas Iisraeli rahvale. Kirik on eraldi üksus, enam-vähem sulgudes, mis on vastu võetud kui Jumala rahvas, kuid mitte täielikult Jumala rahvas.

Jumala eesmärk lepingu teoloogias ja dispensatsionalismis

Pakti teoloogia - Jumala eesmärk on vastavalt lepingu teoloogiale see, et Jumal saaks ülistatud oma rahva lunastuse kaudu. Jumala plaan oli kogu aeg rist ja kirik.

Dispensatsionalism - Dispensatsionalismi kohaselt on Jumala eesmärk Jumala au mitmel viisil, mis võib olla või mitte olla keskendunud päästmisele.

Seadus

Pakti teoloogia - Seadus on lepingu teoloogia kohaselt Jumala käsud inimkonnale. Üldiselt viitab see Jumala moraaliseadusele ehk 10 käsule. Kuid see võib hõlmata ka Tema tseremoniaalseadust ja Tema tsiviilseadust. Jumala moraaliseadus kehtib kogu maailma ja isegi kristlaste kohta tänapäeval. Meid kõiki mõistetakse Jumala moraalseaduse järgi.

Dispensatsionalism - Vana Testamendi seadus: moraalne, tsiviil- ja tseremoniaalne seadus on Kristuse all täielikult kaotatud. Nüüd peavad kõik usklikud elama Kristuse seaduse all.

Päästmine

Pakti teoloogia - Liituteoloogias oli Jumalal aegade algusest peale üks päästeplaan kogu oma valitud rahva jaoks. Päästmine pidi toimuma armu kaudu usu kaudu Issandasse Jeesusesse Kristusesse.

Dispensatsionalism - Dispensatsiooniteoloogias oli Jumalal alati üks päästeplaan. Kuid seda on sageli valesti mõistetud. Vana Testamendi usklikud ei päästetud mitte oma ohvritega, vaid usuga tulevasse ohvrisse. Selle usu sisu varieerus dispensatsiooniti, kuni see ilmnes täielikult Jeesuse lepitusoperatsioonis ristil.

Püha Vaim

Pakti teoloogia - Pakti teoloogias on Püha Vaim alati olnud olemas ja suhelnud inimestega juba Vana Testamendi ajast alates. Ta oli tulekolonnis ja pilves, mis juhtis juute nende väljarändel. Ta ei elanud kedagi enne nelipüha.

Dispensatsionalism - Dispensatsiooniteoloogias on Püha Vaim alati olemas olnud, kuid ta ei mänginud aktiivset rolli enne nelipüha.

Usklikud on Kristuses

Pakti teoloogia - Usklikud on kõik Jumala valitud, kes on armu läbi usu kaudu Jeesusesse lunastatud. Usklikke on olnud läbi aegade.

Dispensatsionalism - Dispensatsionalismi järgi on kaks liiki usklikke. Iisrael ja kogudus. Mõlemad peavad Armu läbi Usu uskuma Jeesusesse Kristusesse, kes on lõplik ohver, kuid nad on täiesti eraldi rühmad.

Kiriku sünd

Pakti teoloogia - Koguduse sündimine toimus lepingu teoloogia järgi juba Vana Testamendi ajal. Kogudus on lihtsalt kogu lunastatud rahvas alates Aadamast. Nelipüha ei olnud koguduse algus, vaid üksnes Jumala rahva võimestamine.

Dispensatsionalism - Dispensatsionalismi järgi oli nelipüha päev Kiriku sünd. Kirik ei eksisteerinud üldse enne seda päeva. Vana Testamendi pühakud ei ole osa Kirikust.

Esimene ja teine tulemine

Pakti teoloogia - Kristuse Esimese ja Teise tulemise eesmärk on lepingu teoloogia kohaselt see, et Kristus suri meie pattude eest ja rajas Kiriku. Kirik sai ilmsiks armuliku lepingu alusel. Kirik on Jumala Kuningriik - mida pakutakse vaimselt, füüsiliselt ja nähtamatult. Kristus pidi tulema, et rajada oma messiaanlik kuningriik. Tema Teine tulemine on selleks, et tuua lõplikuKohtumõistmine ja Uue Taeva ja Uue Maa rajamine.

Dispensatsionalism - Kristus tuli algselt, et rajada messiaanlik kuningriik. See on maapealne kuningriik, mis on Vana Testamendi ettekuulutuste täitumine. Dispensatsionalistid on mõnevõrra eriarvamusel selles, mis toimub Teise tulemise järjekorras. Paljud usuvad, et: Teise tulemise ajal toimub pühade ülesvõtmine ja seejärel viletsusperiood, millele järgneb Kristuse 1000-aastane valitsemisaeg. Pärast seda tuleb kohtumõistmine.ja siis me siseneme oma igavikulisse seisundisse.

Kokkuvõte

Kuigi on olemas kaks peamist mõtteviisi, on nende sees mitmeid variante. Me ei tohi meeles pidada, et ainult sellepärast, et selles küsimuses on arvamuste erinevus, peetakse seda teisejärguliseks, teisejärguliseks. Kristus tuleb tõepoolest uuesti tagasi oma rahva juurde. Ta mõistab kohut elavate ja surnute üle ja seab sisse meie igavese riigi. Selleks peame alati olema valmis ja elama igaühelehetk kuulekusest Tema auks.