Sisukord
Aasta oli 1517 ehk veidi üle 500 aasta tagasi. 1517. aastal naelutas üks augustiinlasest munk ja teoloogiaprofessor oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. See oli tegu, mis pani aluse protestantlikule reformatsioonile - ja muutis maailma! Tegelikult ei ole asjad sellest ajast saadik enam kunagi olnud samad.
Katoliiklased lükkasid reformatsiooni tagasi, samal ajal kui reformaatorid püüdsid viia kiriku tagasi tõelise evangeeliumi juurde, nagu seda õpetab Piibel. Tänaseni on protestantide (edaspidi kristlased) ja katoliiklaste vahel tohutud erinevused.
Millised on need paljud erinevused katoliiklaste ja kristlaste vahel? See on küsimus, millele see postitus vastab.
Kristluse ajalugu
Apostlite teod 11:26 ütleb, et jüngrid nimetati esimest korda kristlasteks Antiookias. Kristlus, nagu me seda tänapäeval tunneme, ulatub tagasi Jeesuse ja tema surma, matmise, ülestõusmise ja taevamineku juurde. Kui me peaksime määrama sündmuse, mis tähistab kiriku sündi, siis tõenäoliselt osutaksime nelipühale. Igal juhul ulatub kristlus tagasi esimesele sajandile pKr, selle juured ulatuvad tagasi inimkonna ajaloo algusaegadesse.
Katoliku kiriku ajalugu
Katoliiklased väidavad, et kristluse ajalugu on ainult nende enda ajalugu, mis ulatub tagasi Jeesuse, Peetruse, apostlite jne. Sõna katoliiklane tähendab universaalset. Ja katoliku kirik näeb end ainuõigeks kirikuks. Seega näevad nad kogu kiriku ajalugu (kuni protestantliku reformatsioonini) katoliku kiriku ajaloona.
Kuid katoliku kiriku hierarhia, kus Rooma piiskop on paavst, ulatub tagasi ainult 4. sajandini ja keiser Constantinuseni (hoolimata kahtlastest katoliku ajaloolistest väidetest). Ja väga paljud katoliku kiriku määravad õpetused pärinevad kaugelt pärast 1. sajandit, keskajast ja uusajastust (nt: Mariuse õpetused, puhastustuli, paavsti eksimatus jne).
Alles Trenti kirikukogu (16. sajandil), mida tuntakse ka vastureformatsioonina, lükkas katoliku kirik lõplikult ja ametlikult tagasi paljud tõelise evangeeliumi kesksed elemendid, nagu neid õpetatakse Pühakirjas (nt et päästmine toimub ainult usu kaudu).
Seega ulatuvad paljud tänase katoliku kiriku erisused (st viisid, kuidas katoliku kirik erineb kristlikest traditsioonidest) ainult 4., 11. ja 16. sajandisse (ja isegi veel hilisemasse aega).
Vaata ka: 20 olulist piiblisalmi muretsemise kohta (Jumal vihkab nurisemist!)Kas katoliiklased ja kristlased on samad?
Lühike vastus on ei. Kristlastel ja katoliiklastel on palju ühist. Mõlemad kinnitavad Jeesuse Kristuse jumalikkust ja isandat, Jumala kolmekuningulisust, et inimene on loodud Jumala näo järgi. Mõlemad kinnitavad, et inimene on igavene ja et on olemas sõna otseses mõttes taevas ja sõna otseses mõttes põrgu.
Mõlemad kinnitavad paljuski sama Pühakirja (kuigi allpool on märgitud konkreetseid erinevusi). Seega on katoliiklaste ja kristlaste vahel palju sarnasusi.
Siiski on neil ka palju erinevusi.
Katoliku Vs kristlik seisukoht päästmise kohta
Kristlus
Kristlased usuvad, et päästmine toimub ainult usu kaudu ainuüksi Kristusesse (Sola Fide ja Sola Christus). Efeslastele 2:8-9, nagu ka kogu Galaatlastele kirjutatud raamat, kinnitavad, et päästmine ei sõltu tegudest. Inimene saab õigeks ainult usu kaudu (Roomlastele 5:1). Loomulikult toob tõeline usk kaasa häid tegusid (Jakoobuse 2:14-26). Kuid teod on usu vili, mitte aga päästmise või teenimise alus.
Roomlastele 3:28 "Sest me väidame, et inimene saab õigeks usust, ilma seaduse tegudest sõltumatult."
Katoliiklus
Katoliiklased usuvad, et päästmine on mitmetahuline ja saabub ristimise, usu, heade tegude ja armu seisundis viibimise kaudu (st katoliku kirikuga heas seisuses olemine ja sakramentidest osavõtmine). Õigekssaamine ei ole kohtuotsus, mis tehakse usu põhjal, vaid eespool nimetatud elementide kulminatsioon ja areng.
9. kaanon - "Kui keegi ütleb, et ainuüksi usu kaudu saab jumalatu õigeks, siis olgu ta neetud."
Katoliku Vs kristlik seisukoht ristimise kohta
Kristlus
Kristlased on seisukohal, et ristimine on sümboolne tseremoonia, mille eesmärk on näidata inimese usku Kristusesse ja tema samastumist Kristusega tema surma, matmise ja ülestõusmisega. Ristimine ei ole iseenesest päästev akt. Pigem osutab ristimine Jeesuse Kristuse päästetööle ristil.
Efeslastele 2:8-9 "Sest te olete armu läbi päästetud usu kaudu, ja see ei ole teie endi and, vaid Jumala kingitus, 9 mitte tegudest, et keegi ei kiidaks."
Katoliiklus
Katoliiklased on seisukohal, et ristimine on armu vahend, mis puhastab inimese algsest patust ja on päästev toiming. Katoliku teoloogia ja praktika kohaselt puhastatakse imik ilma usuta patust ja viiakse ristimise kaudu Jumalaga sõbraks.
CCC 2068 - "Trenti kirikukogu õpetab, et kümme käsku on kristlastele kohustuslikud ja et õigustatud inimene on ikka kohustatud neid pidama. Kõik inimesed võivad saavutada päästet usu, ristimise ja käskude järgimise kaudu."
Palvetamine pühade poole
Kristlus
Palve on jumalateenistus. Me peame ainult Jumalat kummardama. Kristlased usuvad, et me peaksime palvetama Jumala poole, nagu Jeesus on õpetanud (vt nt Mt 6:9-13). Kristlased ei näe mingit piibellikku õigustust surnute (isegi surnud kristlaste) palvetamiseks ja paljud peavad seda praktikat ohtlikult lähedaseks nekromaniale, mis on Pühakirjas keelatud.
Ilm 22:8-9 "Mina, Johannes, olen see, kes kuulis ja nägi kõike seda. Ja kui ma kuulsin ja nägin seda, langesin ma maha kummardama ingli jalge ette, kes mulle seda näitas. 9 Aga ta ütles: "Ei, ärge kummardage mind. Ma olen Jumala sulane, nagu teie ja teie vennad, prohvetid, ja ka kõik, kes järgivad seda, mis on kirjutatud selles raamatus. Kummardage ainult Jumalat!".
Katoliiklus
Katoliiklased seevastu usuvad, et surnud kristlaste eest palvetamine on väga väärtuslik; et surnud kristlased on võimelised palvetama Jumala eest elavate eest.
CCC 2679 - "Maarja on täiuslik Orans (palvetaja), Kiriku kuju. Kui me tema poole palvetame, siis järgime koos temaga Isa plaani, kes saadab oma Poja kõigi inimeste päästmiseks. Nagu armastatud jünger, võtame Jeesuse ema vastu oma kodudesse, sest ta on saanud kõigi elavate emaks. Me saame koos temaga ja tema poole palvetada. Kiriku palve on toetatud Maarja palvest ja ühendatudsellega lootuses."
Ebajumala kummardamine
Katoliiklus
Nii katoliiklased kui ka kristlased nõustuvad, et ebajumalate kummardamine on patt. Ja katoliiklased ei nõustu paljude kristlaste süüdistusega ebajumalate kummardamises seoses katoliiklike kujude, reliikviate ja isegi katoliikliku arusaamaga armulauast. Siiski on kujutiste kummardamine üks kummardamise vorm.
CCC 721 "Maarja, kõigipühitsetud igavesti neitsi Jumala ema, on Poja ja Vaimu missiooni meistritöö täies mahus."
Kristlus
Kristlased seevastu peavad neid asju ohtlikult lähedaseks, kui mitte lausa ebajumalateenistuseks. Lisaks peavad nad armulaua elementide kummardamist ebajumalateenistuseks, kuna kristlased lükkavad tagasi katoliku õpetuse transsubstantiatsioonist - et elemendid muutuvad Jeesuse tegelikuks vereks ja ihuks. Seega ei ole elementide kummardamine tegelikult Jeesuse Kristuse kummardamine.
2Moosese 20:3-5 "Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu ees. 4 Sa ei tohi teha endale nikerdatud kuju ega mis tahes kuju millestki, mis on ülal taevas või all maa peal või mis on maa all vees. 5 Sa ei tohi neid kummardada ega teenida, sest mina, Issand, su Jumal, olen kiuslik Jumal, kes külastab isade süütegusid laste peal kuni kolmanda ja kolmandaneljas põlvkond neid, kes mind vihkavad."
Kas puhastustuli on Piiblis? Katoliikluse ja kristluse võrdlemine surmajärgse elu vahel
Kristlus
Kristlased usuvad, et on olemas sõna otseses mõttes taevas ja sõna otseses mõttes põrgu. Et kui usklikud surevad, lähevad nad kohe Kristuse juuresolekusse ja elavad igavesti uues taevas ja uuel maa peal. Ja et need, kes hukkuvad uskmatuses, lähevad piinapaika ja elavad igavesti eemal Jumala juuresolekust tulejärves (vt Filiplastele 1:23, 1Ko 15:20-58,Ilmutuse 19:20, 20:5, 10-15; 21:8 jne).
Johannese 5:24 "Tõesti, tõesti, tõesti, ma ütlen teile: kes iganes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes on mind läkitanud, sellel on igavene elu; ta ei tule kohtusse, vaid on läinud surmast ellu."
Katoliiklus
Katoliiklased usuvad, et need, kes surevad Jumalaga sõbralikult, lähevad kas otse taevasse või puhastustuleks kutsutud paika, kus toimub edasine puhastumine läbi valu. Kui kaua inimene puhastustules viibib, ei ole kindel ja sõltub paljudest teguritest, sealhulgas elavate poolt nende eest tehtud palvetest ja andestustest.
Vaata ka: 25 julgustavat piiblilõiku paigal olemisest (Jumala ees)Need, kes surevad Jumalaga vaenujalal, lähevad otse põrgusse.
Trentuse usutunnistus, Pius IV, 1564 a. d. "Ma olen pidevalt seisukohal, et on olemas puhastustuli ja et seal kinnipeetavaid hingi aitavad usklike annetused."
Patukahetsus / pattude tunnistamine preestrile
Kristlus
Kristlased usuvad, et Jumala ja inimese vahel on üks vahendaja - nimelt Jeesus (1. Timoteuse 2:5). Lisaks usuvad kristlased, et Jeesuse Kristuse ühekordsest ohvrist piisab täielikult, et katta kristlase patud (mineviku, oleviku ja tuleviku patud). Rohkem ei ole vaja papi poolt andeksandmist. Kristusest piisab.
1Timoteuse 2:5 "Sest Jumal on üks, ja üks on ka üks vahendaja Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus."
Katoliiklus
Katoliiklased usuvad, et patud tuleb tunnistada preestrile, kellel on delegeeritud õigus vabastada pattudest. Lisaks võib olla vajalik patukahetsus, et mõned patud tühistada. Seega ei põhine pattude andeksandmine ainult Jeesuse Kristuse lepitusel, vaid suures osas patuse toimingutel, mida patune peab tegema.
CCC 980 - "Just patukahetsuse sakramendi kaudu saavad ristitud lepitada end Jumalaga ja kirikuga: patukahetsust on pühad isad õigustatult nimetanud "töötavaks ristimise liigiks." See patukahetsuse sakrament on vajalik päästmiseks neile, kes on pärast ristimist langenud, nagu ka ristimine on vajalik päästmiseks neile, kes ei ole veel uuestisündinud."
Preestrid
Kristlus
Kristlased usuvad, et Kristus on suur ülempreester (Hb 4:14) ja et Vana Testamendi leviitlik preesterlus on Kristuse vari. See ei ole amet, mis jätkub kirikus. Kristlased lükkavad katoliku preesterluse tagasi kui ebapiibelliku.
Heebrealastele 10:19-20 "Seepärast, vennad, kuna meil on usaldus minna pühadesse Jeesuse vere kaudu, 20 selle uue ja elava tee kaudu, mille ta meile avas läbi eesriide, s.o tema liha kaudu."
Katoliiklus
Katoliiklased näevad preesterlust kui üht kiriku püha ametit, mistõttu toetavad preesterluse kui kirikliku ameti legitiimsust.
CCC 1495 "Ainult preestrid, kes on saanud kiriku autoriteedilt vabastamise võime, võivad Kristuse nimel patud andeks anda."
Preestrite tsölibaat
Katoliiklus
Enamik katoliiklasi on seisukohal, et preestrid peaksid jääma vallaliseks (kuigi mõnes katoliku riituses on preestritel lubatud abielluda), et preester saaks keskenduda Jumala tööle.
CCC 1579 "Kõik ladina kiriku ordineeritud vaimulikud, välja arvatud alaline diakon, valitakse tavaliselt usklike meeste hulgast, kes elavad tsölibaatlikku elu ja kes kavatsevad jääda tsölibaadiks "taevariigi pärast". Kutsutud pühenduma jagamatu südamega Issandale ja "Issanda asjadele", annavad nad end täielikult Jumalale ja inimestele. Tsölibaaton märk sellest uuest elust, mille teenimisele kiriku teenija on pühitsetud; rõõmsa südamega vastu võetud tsölibaat kuulutab kiirgavalt Jumala valitsemist."
Kristlus
Kristlased on seisukohal, et piiskopid/ülemad/paavstid jne võivad abielluda vastavalt 1. Timoteuse 3:2 (jt).
1Timoteuse 4:1-3 "Vaim ütleb selgelt, et hilisematel aegadel mõned hülgavad usu ja järgivad eksitavaid vaime ja deemonite õpetusi. 2 Sellised õpetused tulevad silmakirjalike valetajate kaudu, kelle südametunnistus on kõrvetatud nagu kuuma rauaga. 3 Nad keelavad inimestel abielluda ja käsivad neil hoiduda teatud toitudest, mida Jumal on loonud, et need, kes usuvad, võtaksid neid tänuga vastu.ja kes teavad tõde."
Katoliku kirik ja kristlik vaade pühale Piiblile
Katoliiklus
Kristlaste ja katoliiklaste arusaam Piiblist erineb oluliselt nii Pühakirja tegeliku sisu kui ka Pühakirja autoriteedi osas.
Katoliiklased leiavad, et kiriku ülesanne on kuulutada autoriteetselt ja eksimatult, mis on Pühakiri. Nad on kuulutanud 73 raamatut Pühakirjaks, sealhulgas raamatud, mida kristlased nimetavad apokrüüfideks.
"Ülesanne anda Jumala Sõna autentne tõlgendus, olgu see siis kirjalikul kujul või traditsioonina, on usaldatud üksnes kiriku elavale õpetajaametile. Selle autoriteet selles küsimuses on teostatud Jeesuse Kristuse nimel," (KKK § 85).
Kristlus
Kristlased seevastu leiavad, et kirik jälgib ja "avastab" - mitte otsustab autoriteetselt -, millised raamatud on Jumala poolt inspireeritud ja peaksid seetõttu kuuluma Pühakirja kaanonisse. Kristlikes Piiblites on 66 raamatut.
Kuid kristlaste ja katoliiklaste erinevused Pühakirja osas ei lõpe sellega, mis on Pühakiri. Katoliiklased eitavad, samas kui kristlased kinnitavad Pühakirja selgust ehk selgust. See tähendab, et Pühakiri on selge ja arusaadav.
Katoliiklased eitavad ilmselgust ja rõhutavad, et Pühakirja ei saa õigesti mõista ilma katoliku kiriku õpetussüsteemita - et katoliku kirikul on ametlik ja eksimatu tõlgendus. Kristlased lükkavad selle arusaama otsesõnu tagasi.
Lisaks ei pea katoliiklased Pühakirja ainsaks eksimatuks autoriteediks usu ja praktika osas, nagu seda teevad kristlased (st kristlased kinnitavad Sola Scriptura). Katoliiklik autoriteet on nagu kolmejalgne väljaheide: Pühakiri, traditsioon ja kiriku õpetus. Pühakiri on, vähemalt praktikas, selle kõikuva väljaheide lühike jalg, kuna katoliiklased eitavad perspektiivi jaPühakirja ja tuginevad rohkem kahele teisele "jalale" kui oma eksimatule autoriteedile.
Apostlite teod 17:11 "Need aga olid õilsama meelega kui Tessalooniklased, sest nad võtsid sõna vastu suure innuga, uurides iga päev Pühakirja, et näha, kas need asjad on nii."
Püha armulaua / katoliku missa / transsubstantiatsioon
Katoliiklus
Katoliiklased usuvad, et õhtusöömaaja elemendid (vt Luuka 22:14-23) muutuvad Jeesuse tegelikuks ihuks ja vereks, kui preester õnnistab elemente missal (kuigi katoliiklased on ka seisukohal, et leib ja vein säilitavad oma välised omadused leiva ja veini kujul).
Messust osa võttes usuvad katoliiklased, et nad võtavad osa Kristuse ohvrist ja naudivad seda olevikus. Seega on Kristuse ohver pidev a-temporaalne akt, mis tuuakse olevikku iga kord, kui katoliiklane võtab osa messu elementidest.
Kuna leib ja vein on Jeesuse Kristuse tegelik veri ja ihu, on katoliiklaste arvates õige neid elemente kummardada või kummardada.
CCC 1376 "Trientuse kontsiil võtab katoliku usu kokku, deklareerides: "Kuna Kristus, meie Lunastaja, ütles, et see on tõesti tema ihu, mida ta leiva liigi all ohverdab, siis on see alati olnud Jumala Kiriku veendumus, ja see püha kontsiil deklareerib nüüd uuesti, et leiva ja veini konsekratsiooniga toimub kogu leiva sisu muutumineKristuse, meie Issanda ihu substantsi ja kogu veini substantsi tema vere substantsiks. Seda muutust on püha katoliku kirik sobivalt ja õigesti nimetanud transsubstantiatsiooniks."
Kristlus
Kristlased on selle vastu, et nad mõistavad Jeesuse juhiseid õhtusöömaaja kohta jämedalt valesti. Issanda õhtusöömaaeg on mõeldud selleks, et meenutada meile Jeesust ja tema ohvrit ning seda, et Kristuse ohver oli "üks kord kõigi jaoks" (vt Heebrealastele 10:14) ja sai ajaloos lõpule viidud Golgatamaal.
Kristlased väidavad lisaks, et see tava on ohtlikult lähedal, kui mitte lausa ebajumalateenistusele.
Heebrealastele 10:12-14 "Aga kui Kristus oli kõigi aegade eest ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, istus ta Jumala paremale käele, 13 oodates sellest ajast peale, kuni tema vaenlased saavad tema jalgade jalgealuseks. 14 Sest üheainsa ohvri läbi on ta igaveseks ajaks teinud täiuslikuks need, kes pühitsetakse." (Hb 10:12-14).
Kas Peetrus oli esimene paavst?
Katoliiklased esitavad ajalooliselt kahtlase väite, et paavstipärimuse pärimust saab tagasi viia otse apostel Peetruse juurde. Nad väidavad ka, et Peetrus on esimene paavst. Enamik sellest õpetusest põhineb vigasel arusaamisel sellistest kirjakohtadest nagu Matteuse 16:18-19, samuti 4. sajandi järgsele kirikuajaloole.
Kristlased aga vaidlevad vastu, et paavstiametit ei ole kusagil Pühakirjas mainitud ja seega ei ole see kiriku legitiimne amet. Lisaks puudub Piiblist täielikult ka katoliku kiriku juhtimise keeruline ja täpne hierarhia, mida katoliku kirik kasutab.
Kas katoliiklased on kristlased?
Katoliiklastel on vale arusaam evangeeliumist, nad segavad teod usuga (samas mõistavad isegi usu olemust valesti) ja rõhutavad päästmiseks paljusid asju, millest Pühakiri ei räägi midagi. On raske ette kujutada, et mõtlev katoliiklane, kes siiralt järgib katoliku kiriku õpetust, võib samuti loota päästmiseks ainult Kristusele. Loomulikult on olemastõenäoliselt on palju neid, kes nimetavad end katoliiklasteks, kes tegelikult usuvad tõelisse evangeeliumisse. Kuid need on erandid, mitte reegel.
Seetõttu peame järeldama, et katoliiklased ei ole tõelised kristlased.
